Dénes Farkas (1974) on ungari-eesti päritolu foto- ja installatsioonikunstnik, kes oma loomingus on keskendunud visuaalsete kujutamisviiside kriitikale, kujutise ja teksti suhetele ning ühiskondlikule etteantusele üksikisiku kogemustes.
Isegi kui Farkase teosed tegelevad inimesega, siis inimfiguur ise neist enamasti puudub. Vaid üks varasem sari, „Portreed naistest“ (2002–2003), kujutas reaalseid inimesi. Juba järgmises seerias „15 portreed“ (2004) loobus kunstnik inimese kujutamisest, portreteerides neid hoopis külmkappide sisu kaudu.
Tulenevalt huvist arhitektuuri vastu on Farkase loomingu üks tuntumaid motiive miniatuursed paberkonstruktsioonid, mis kujutavad argiolukordi. Poststrukturalismi teooriatele tuginevates sarjades „Superstructure“ (2009) ja „How the fuck are you tonight, ehk kuidas sul siis täna läinud on?“ (2009) on Farkas pildistanud paberist nikerdatud toole, laudu, diivaneid ning muid inimtekkelisi objekte ja keskkondi, asetades neid sotsiaalsete struktuuride kompositsioonidesse.
2013. aastal esindas Farkas Eestit 55. Veneetsia biennaalil näitusega „Ilmne paratamatus“. Selle keskne installatsioon oli 10 000 raamatust koosnev raamatukogu, lisaks loodi tinglikud raamatuga töötamise ruumid, nagu arhiiv, klassiruum ja kodu. Näitusel sai raamatuga ringi käia ja sellele tähendusi otsida. Keele, tõlkimise ja tõlgendamise labürindina illustreeris „Ilmne paratamatus“ inimese teadmisjanu ja ühtlasi kõige äraseletamise läbikukkumist.
Veneetsiale järgnenud esimene suurem isikunäitus oli „ How-to-calm-yourself-after-seeing-a-dead-body Techniques“ (2017, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, kuraator Ingrid Ruudi), mille raames loodi mitmekihiline, inimtegevuse mõttekust küsimärgistav ja tulevikukatastroofi ennustav väljapanek. Kõrvuti paigutati USA-Liibanoni kirjaniku RabihAlameddine’i raamatust pärinevad tsitaadid ja visuaalne materjal, mis on pildistatud globaalses seemnepangas Teravmägedel, ICARDA kuiva kliima toidukultuuride seemnepangas Liibanonis Terbolis ja Vavilovi-nimelises taimegeneetika instituudis Peterburis.
Kui varem oli Farkas pigem anonüümseid ja abstraktseid teemasid käsitlenud, siis isikunäitustega „Kui ma sulen oma silmad“ (2018, Tartu Kunstimaja) ja „Unenägudest, mis äratavad“ (2019, Temnikova & Kasela galerii) astus ta mälestuste ja tunnete väljale. Eksponeerides fotosid, endaehitatud mööblit ja helisalvestisi, kandis kunstnik edasi meenutusi hetkedest, mis on tema elus tähtsat rolli mänginud.
Dénes Farkas on õppinud Eesti Kunstiakadeemias graafikat (BA, 2001) ja fotograafiat (MA, 2003). Ta esindas näitusega „Ilmne paratamatus“ Eestit 55. Veneetsia biennaalil (2013, kuraator Adam Budak). Ta on viibinud URRA kunstiresidentuuris Buenos Aireses (2018). Teda on auhinnatud Eesti Kultuurkapitali aastapreemiaga (2010, 2014). Farkas oli kunstnikupalga saaja aastatel 2016–2018. Tema teosed on Eesti Kunstimuuseumi, Miami Pérezi kunstimuuseumi, Ungari Rahvusgalerii ja Leal Riose fondi kogudes (Lissabon) ning erakollektsioonides Euroopas, Aasias, USA-s ja Lõuna-Ameerikas.