Ajakiri

Arhiivikuller. Anu Juurak „Matsalu projekt I“ (2002)

Kaader Anu Juuraku videost "Matsalu projekt I" (2002)

KKEKi ajakiri alustab igal kolmapäeval ilmuva eriprojektiga „Arhiivikuller“, mis tutvustab lugejatele videoteoseid arhiivist. KKEKi videoarhiivi kuulub üle 500 teose erinevatelt autoritelt. Vanim dateeritud teos pärineb aastast 1988, uusim aastast 2019. Videoarhiivi nimekirjaga saab tutvuda siin.

Videoteos on veebis vaadatav nädala jooksul, tekst jääb lugemiseks ka edaspidiseks. 

 

Anu Juurak „Matsalu projekt I“ (2002, 04:38)

Anu Juuraku videoteose „Matsalu projekt I“ peategelane on noor neiu, kes soojal suvepäeval loeb hoovis ette tekste oma märkmikust. Kaamera jälgib naise kehakeelt, häält ja intonatsiooni. Ühel hetkel hakkab peategelane lahustuma, kaamerasilm taandab ta tuhandeks ruudukeseks, seejärel moonduvad naise kehaosad, kuni lõpuks laguneb tema visuaalne kujutis täiesti, säilib vaid etteloetav tekst.

Anu Juurak on video- ja meediakunstnik, kes aktiivselt tegutses 1990. aastate teises pooles ja 2000. aastatel. Alustanud graafikuna, vaimustas teda 1990. aastatel levima hakanud uue meedia kunst ning ka „Matsalu projekti“ algustiiter ütleb, et video on filmitud Sorose KKEKi videokaameraga. Toonases Eesti kunstielus ei olnud tehnika omamine veel väga levinud ja nii oligi SKKE videokaamera paljude kunstnikele suureks abiks. SKKE Sony videokaameraga filmiti üles performance’eid ja monteeriti videoid. Sellega on tehtud lisaks Anu Juuraku esimestele eksperimentidele ka näiteks Mare Tralla „Nii me sünnitasime feminismi“ ja „Mänguasi“.

Viimati võis Juuraku teost näha 2019. aasta lõpus EKKMis toimunud näitusel „Tiira-taara, tuia-taia, pimesikk tuli meie majja“, kus ta eksponeeris installatsiooni „Mis tunne on surra?“ (2008). Kuigi „Matsalu projekt“ on filmitud suviselt rõõmsas idüllis, on ka siin kohal Juuraku loomingule omane tundmatu kujutamine, mis antud juhul ilmub noore naise kehamutatsioonide kaudu.

„See oli üks ütlemata lahe suvi Matsalus,“ meenutab video loomist kunstnik ise, „Lausa unenäoline suvi koos lastega Matsalu suvekodus, kus lähima taluni on kilomeetreid, kus pilliroog kasvab tuppa ja võõras inimhääl paneb võpatama.

Videos loeb tütar Krõõt (etenduskunstnik Krõõt Juurak – toim) ette oma „koreograafi päevikut“ – märkmeid ja luuletusi, mis ta esimese aasta tudengina Hollandis õppides üles oli kirjutanud. Filmisin teda ja katsetasin samal ajal Sorose kaamera digitaalsete efektidega (pixel, diffuse, slow motion jne) ja eriti seda, kuivõrd need suudavad tekstiga kaasas käia. Sisuliselt oli see kontaktimprovisatsioon.“

EAS Logo