Arhiivikuller. Jass Kaselaan ja Raul Viitung „Harilik Eesti sigakass“ (2007)

KKEKi ajakiri alustab igal kolmapäeval ilmuva eriprojektiga „Arhiivikuller“, mis tutvustab lugejatele videoteoseid arhiivist. KKEKi videoarhiivi kuulub üle 500 teose erinevatelt autoritelt. Vanim dateeritud teos pärineb aastast 1988, uusim aastast 2019. Videoarhiivi nimekirjaga saab tutvuda siin.

Videoteos on veebis vaadatav nädala jooksul, tekst jääb lugemiseks ka edaspidiseks.

Jass Kaselaan ja Raul Viitung „Harilik Eesti sigakass“ (2007, 16:50)

„Harilik Eesti sigakass“ valmis Jass Kaselaane ja Raul Viitungi koostöös Eesti Kunstiakadeemia magistriõppes Jaak Kilmi juhendatud dokumentaalfilmi kursuse raames.

„Sai otsustatud teha BBC-laadis „teaduslik“ dokkfilm ühest noorhärrast, kes otsustab oma tülika kodukassi vahvaks miniseks ümber ehitada,“ meenutab Raul Viitung. Mockumentary stiilis videos külastab Kaselaane tegelaskuju selle eesmärgi nimel erinevaid nõuandjaid: molekulaarbioloogi, vormiplastika eksperti ning vaimu- ja hingespetsialisti.

Videot sai vaadata 01.04 – 07.04.2020

Videoteos põhineb vastandusel: ühelt poolt jabur soov muuta kass seaks, teisalt filmi dokumentaalne ülesehitus ja asjalik peategelane, kes proovib välja mõelda viise oma plaani teokstegemiseks. Temaatiliselt võikski teose asetada absurdižanrisse. Hariliku Eesti sigakassi kõrval on selles žanris ajaloo jooksul jõudnud figureerida veel lugematud teised veidrad elukad, nagu Franz Kafka loodud inim-põrnikas Gregor Samsa või Mihhail Bulgakovi koer-inimene Šarik.

Jass Kaselaan meenutab: „Korter oli päriselt mu elukoht EKAs õppides, seal elas tol hetkel peale minu veel vanaisa ja tema kass Lissi, keda mina hüüdsin Jurakaks. Filmis olid mõningad detailid n-ö päris, aga enamus aega sai pigem tõsise näoga lolli mängitud. Jurakas tõepoolest kakas alatihti kingade peale ja sisse – ja ka minu mängusigade kollektisoon oli päris. Olin juba aastaid sigu kogunud ja filmis on mingi osa neist riiulitele laotud.“

„Igaks juhuks mainin, et kass Jurakale me kuidagi liiga ei teinud ega häirinud,“ ütleb Kaselaan, „Jurakas tegutses veel palju aastaid ning terroriseeeris kõiki, kes selles korteris elasid või käisid ega taibanud näiteks kingi või kotti ära peita.“

Raul Viitung pidas filmimise aegu blogi ja on filmi raskekoelise sünni meeleolukalt kirja pannud siin. „Viie minuti pärast hoian köögis kaamerat ja filmin sula-searasva-süstlasse-imemise stseeni. Kohe sinna otsa saab filmitud esimene kassisita-episood. Kõik see, mida läbi kaamera-augu näen, on ülimalt kahtlane ja vähejulgustav,“ kirjeldab Viitung näiteks esimest võttepäeva.

Samuti saatis Viitung KKEKile jagamiseks ühe väljajäänud stseeni, mida sigakassi fännid saavad vaadata siit.

Jass Kaselaane kohta saab täpsemalt lugeda Eesti kunstnike andmebaasist.

*Eelmistel nädalatel „Arhiivikulleris“*:
Arhiivikuller. Anu Juurak „Matsalu projekt I“ (2002)