Arhiivikuller. Netti Nüganen „i’m rules“ (2017)

Marika Agu

KKEKi ajakiri alustab igal kolmapäeval ilmuva eriprojektiga „Arhiivikuller“, mis tutvustab lugejatele videoteoseid arhiivist. KKEKi videoarhiivi kuulub üle 500 teose erinevatelt autoritelt. Vanim dateeritud teos pärineb aastast 1988, uusim aastast 2020. Videoarhiivi nimekirjaga saab tutvuda siin.

Videoteos on veebis vaadatav nädala jooksul, tekst jääb lugemiseks ka edaspidiseks. 

 

Netti Nüganen „i’m rules“ (2017, 19 min 06 s)

Maria Netti Nüganeni magamistoas filmitud videokollaažis „i’m rules“ laotuvad vaataja ette stseenid, mis on äratuntavad igaühele, kes koroonaviirusest tingitud isolatsioonist on pidanud toaseinte vahel trenni tegema või ennast talitsema külmkapi tühjaks söömisest. Koduse atmosfääri muudab Nüganen teatrilavaks, kus ta vahetab kostüüme, tegelaskujusid, tantsib ja laulab.

Video põhineb kiirendatud ja emotsionaalsetel vestlustel õega, mis koosnevad teemaalgatusest, mis kuhugi ei jõua. Suhtlus käib justkui mitmes tabis korraga ja inimese tähelepanuvõimest võetakse viimast. Nüganen kasutab narratiivi külluslikkuse põhimõttel, tekstimassiiv ujutab üle keele ja sõnad vabanevad nende tähendusest.

Teost sai veebis vaadata 15.04 – 21.04.2020.

Amsterdamis SNDO teatrikoolis õppinud Nüganen suhtles pika vahemaa tõttu oma õega interneti vahendusel. Nüüdseks on aga Facetime’id, Zoom-kohtumised ja Skype-konverentsid saanud tavaliseks ka neile, kes elavad oma pere, sõprade või kolleegidega samas linnas. Näib, et enam pole võimalik naasta endiste saastavate liikumisharjumuste juurde ja virtuaalsuhtlus on uueks normiks.

Videoteost auhinnati Rahvusvahelise Lissaboni filmifestivalil Best of the Fest auhinnaga ning seda näidati Eestis Tartu Kunstimuuseumis 2019. aasta alguses näitusel „oksendan ja karjun oksendan ja karjun: sina minu õde sina minu õde“ (koos Kadi Estlandiga).

Näitust saatvas bukletis kirjutas Netti oma videost nii: “Vaatan iga päev 8 jälgijaga kanali „päev minu elus“ („day in a life“) videoid. Need on minu jaoks kõige huvitavamad – tegu on enamasti eelarveta videotega, tegija eesmärk võib olla erinev, aga lihtsasti mõistetav. Need videod tekitavad minus tahet elada mitut elu korraga. Selleks on tegelikult miljon võimalust. Ja sellepärast on igapäevaelu filosoofia mu jaoks väga kõnekas: millal üles tõusta, kuidas tunde kasutada, mitu korda püsti tõusta, kuhu süües vaadata, jne.“

 

*Eelmistel nädalatel „Arhiivikulleris“*:
Arhiivikuller. Anu Juurak „Matsalu projekt I“ (2002) 
Arhiivikuller. Jass Kaselaan ja Raul Viitung „Harilik Eesti sigakass“ (2007)
Arhiivikuller. Eléonore de Montesquiou „Women of Cerbère“ (2015)

Toeta meid