Eriolukord on pannud suure osa kunstivaldkonnas tegutsejaid raskesse olukorda

Eriolukord on pannud suure osa kunstivaldkonnas tegutsejaid raskesse olukorda. Vaid väike protsent (8,5%) vastajatest ei ole üldse sissetulekuid kaotanud. Enamus on kaotanud kogu või üle poole senisest sissetulekust (57,1%). Peamiselt on kaotatud teoste müükide ärajäämise ja toimumata näituste juba tehtud kulutuste arvelt. Sellele järgnevad kaotatud sissetulekuna erinevad projektipõhised tööd (31%), mille alla on loetud näiteks näituste installeerimine, artiklite kirjutamine, fotograafia alased tellimustööd jm. 

Kusjuures on kõige rohkem kaotanud need vastajad, kes tegutsevad OÜ või MTÜ kaudu, kõige vähem on kaotanud need, kes töötavad töölepingu alusel.

Allesjäänud sissetulekutest on umbes veerandil ootuspäraselt kuupalk institutsioonis ja teise veerandi moodustavad erinevad projektipõhised tööd. Kuna määratlus „projektipõhine töö“ on üsna laialivalguv ja sinna alla võib lugeda erinevaid tegevusi, siis on ka põhjendatud, miks oli see nii üks peamisi kaotatud kui ka allesjäänud sissetuleku vorme. Samuti näitlikustab see hästi kunstivaldkonna töötajate suurt sõltumist ebaregulaarsetest projektipõhistest töövormidest.

Küsimusele, kui kaua praeguses olukorras ilma tavapärase sissetulekuta veel säästude jm arvelt vastu peetakse, vastati küllaltki erinevalt. Üsna arvestatav hulk oli neid, kes peavad vastu vähem kui kuu (11%). Nende seas oli nii vastajaid, kellel juba on kogu raha otsas kui ka neid, kes hindasid oma toimetulekuvõimekust paarile nädalale. Kõige rohkem on inimesi, kes hindavad oma hakkamasaamist ühest kuni viie kuuni.

Väga suur enamus vastanutest kogeb raskuseid just ateljee ja korteri üüri maksmisega. 38% on vastanud, et neil on raskuseid ka esmatarbekaupade, sh toidu kulude katmisega, mis on väga murettekitav. Umbes veerandil vastanutest ei ole majanduslikke raskuseid.

Ärajäänud näitused ja teised projektid

Üldistades võib öelda, et eriolukorra tõttu on enamusel kunstivaldkonna loomeinimestel ära jäänud või edasi lükkunud 2-5 projekti, millest 1-2 pidi toimuma välismaal. Samas võib see näiliselt väike number tähendada ikkagi mitme aasta tööd. Näiteks kirjutas üks vastaja, et tal on ära jäänud kaks isikunäitust, mis ühe kunstniku puhul tähendab väga suurt arvu töötunde. 

Olulised on ka inimeste emotsionaalne kahju, mille on tekitanud pikalt ettevalmistatud näituste ärajäämine või kaua oodatud residentuurivõimaluse kadumine, praegune teadmatus ja uute tellimuste/koostööpakkumiste ärajäämine. Uute teoste loomist raskendab ka see, et materjale ei saa tellida ja tööruumid on kinni. Väga mitmed vastajad on olnud seotud erinevate koolituste korraldamise või läbiviimisega, tõenäoliselt on need oluliseks (lisa)sissetuleku allikaks, mis nüüd on ära kukkunud.

Avalikult võimult oodatakse pigem pikaajalisi usaldusväärseid meetmeid, pikemaid kui aastaseid stipendiume ja rohkem ka juriidilisi võimalusi vabakutselisena ära elada, mis ei oleks ainult seotud ettevõtlusega. 

Milline on eriolukorra mõju
kunstivaldkonna organisatsioonidele?

Kunstivaldkonna organisatsioonide küsitlusele vastas 36 väga eriilmelist juriidilist isikut. Üldistades on kunstiorganisatsioonid väikesed, valdavalt kuni viieliikmelise tiimiga (63,7%) mittetulundusühingud (52,7%). 

Vastuste põhjal saab väita, et 75% organisatsioone on kriisi tõttu oma igakuiseid kulusid vähendanud vähemalt poole võrra. Kõikidel vastanud organisatsioonidel esineb üht või teist liiki vältimatuid püsikulusid, kõige sagedamini esinev vältimatu kulu liik oli kommunaalkulud, kuid paljud vastanutest nimetasid ka palgafondi, side- ja rendikulusid. Püsikulude kõrval teevad pea kõik organisatsioonid igakuiselt ka erinevate projektidega seonduvaid kulutusi. Kõige suuremad kriisiga seonduvalt ära jäänud projektidele juba tehtud kulutused seonduvad produktsiooniga (44,4%). 

Kui projektidele on juba tehtud kulutusi, mis olid kaetud avalikest vahenditest (näiteks Kultuurkapitali või ministeeriumi projektitoetusest, tegevustoetusest, KOV toetustest vms), siis on võetud rahastajate poolt valdavalt seisukoht, et taolisi kulutusi organisatsioonidelt tagasi ei küsita. Samas esines avalikest vahenditest mitte kaetud tagastamatuid kulutusi tervelt 63,9% vastanutest. 

Tulu saavad enamik kunstivaldkonna organisatsioonidest ühteaegu nii era- kui ka avalikest allikatest. Seejuures on kunstivaldkonnas umbes pooleks organisatsioone, mis tuginevad suuremas jaos avalikest allikatest pärinevatele vahenditele ja neid, mis tuginevad suuremas osas erasissetulekutele. Väga suur osa vastanutest (91,67%) märkisid, et seoses praeguse kriisiga on neil saamata jäänud eraallikatest pärinevat tulu. Ära jäänud eraallikatest pärineva tuluna nimetati kõige sagedamini teenuste müügist tulenevat tulu, millele järgnesid tulu kunstiteoste müügist, ruumide väljarentimisest ja sponsorlusest/annetustest. Samas ei ole peaaegu pooltel küsitlusele vastanutest kriisiga seonduvalt saamatajäänud toetusi avalikest vahenditest ning kaks kolmandikku ei pea juba saadud avalikke toetusi tagasi maksma. 

Valdkonna organisatsioonidest 36,2 % ei ole töölepinguga tööl mitte ühtegi inimest. Taolised organisatsioonid korraldavad tööde ja teenuste tellimist enamasti alternatiivsete tehinguvormide kaudu, kasutades nt käsundus-/ või töövõtulepinguid, litsentsi-/autoritasulepinguid või arveldavad arve alusel. Üksikud organisatsioonid ei märkinud ühtegi lepingulist vormi (5,6%), mille alusel nad oma tööd korraldavad või märkisid, et nende töö on korraldatud täielikult vabatahtlikkuse alusel (5,6%).   

Kõik organisatsioonid, kes kasutavad töölepinguid, kasutavad selle kõrval tööde ja teenuste tellimiseks ka ühte või mitut alternatiivi. Neist organisatsioonidest, kellel on töölepinguga töötajaid, on töötajate töökoormust ja/või töötasu kärpinud vähemal või suuremal määral umbes kahe kolmandiku võrra, palgata puhkusele on mõned või kõik töötajad saatnud pisut üle ühe kolmandiku vastanutest ning koondamisi ei ole organisatsioonides toimunud praktiliselt üldse.

Küsitluse toimumise ajal oli ka kunstivaldkonna organisatsioonidel võimalus kasutada töötukassa töötasu hüvitise meedet, mida plaanis kasutada 27,8% organisatsioonidest. Neist, kes hüvitist kasutada ei plaani vastas enamik, et toetuse mittekasutamise põhjuseks on mittekvalifitseerumine või sobimatud tingimused. See tuleneb tõenäoliselt töölepingutega töötajate puudumisest või vähesusest ja valdkonna projektipõhisest iseloomust. Samuti vastasid küsimusele eitavalt mitmed avalikest vahenditest püsivalt tegevustoetust saavad organisatsioonid, mille palgakulud on planeeritud katta vastavatest vahenditest ja mille töötajatel seetõttu palku hetkel vähendada ei tulnud.  

Eriolukorra kehtestamise ja kriisi tagajärjel on kunstiorganisatsioonid pidanud ära jätma ja edasi lükkama sadu sündmusi. Kõige sagedamini nimetasid organisatsioonid (86,1%), et edasi lükata või ära jätta tuli näitusi. Samuti pidi enamik vastanuid ära jätma või edasi lükkama loengu/seminari/töötoa (75%) või publikuprogrammi ürituse (66,7%). Pooled organisatsioonid tühistasid ja/või pidid lükkama edasi üritusi, mis olid plaanitud toimuma välisriigis, seega iseloomustab kunstivaldkonda rahvusvahelisus.