ÄRA MAGA MAHA!
Kolmapäeval, 21. aprillil
Kolmapäeval kell 17 on kõik huvilised oodatud Zoomi, kus Maarin Ektermann ja Airi Triisberg esitlevad ettepaneku mustandit, kuidas võiks Eestis kunstiväljal makstavad töötasud reguleeritud olla. Andmed on kogutud mitme fookusgrupiga koostöös. Fookusgruppide tulemusel valmib kunstivaldkonnale sügiseks tasumäärade ettepanek. Ettepanek avaldatakse vihikus, mis lisaks numbritele sisaldab praktilisi juhendeid, kuidas rääkida läbi tasude, töötingimuste ja lepingute üle.
NÄITUS
Jette Laane ja Erik Hõim näitavad oma töid vanalinna vitriinides
Taas saab näha uusi töid kahes vitriinis Tallinna vanalinnas näituse „110m vahet“ raames. 21. aprillil võtavad vitriinid üle kunstnikud Jette Laane ja Erik Hõim. Näitusele on välja pandud fotograafia osakonna 1. kursuse kunstiprojekti raames valminud teosed, mis on loodud vitriini formaati järgides. Projekti keskseteks mõisteteks on autoripositsioon ja visuaalne kommunikatsioon. Nendest mõistetest lähtuvalt on igal tudengil valminud mõnda ideed ja/või emotsiooni väljendav kujutis. Näituse pealkiri viitab kahe vitriini omavahelisele kaugusele. Näituse juhendajad on Marge Monko ja Reimo Võsa-Tangsoo.
VESTLUS
Kuidas kunsti kaudu maailma muuta
Kolmapäeval, 21. aprillil kell 13 kutsub Avatud Eesti Fond aruteluringi teemal „Kuidas kunsti kaudu maailma muuta?“. Ühtlasi antakse samal üritusel välja Koosmeele auhind, mis antakse inimesele, kes on oma tegevusega aidanud kaasa avatud ühiskonna kujunemisele nii Eestis kui mujal. Auhinna märksõnadeks on tänavu loominguline eneseväljendus ning kodanikuaktivism. Preemia saaja tehakse teatavaks sama päeva hommikul ning ta osaleb samuti aruteluringis. Lisaks räägivad juttu AEFi nõukogu liige, ettevõtja ja samuti kunstimaailmas tegutsev Indrek Kasela, kodanikuaktivist Tarmo Jüristo ning trummiansambli Rhythms of Resistance üks eestvedajaid Paul Vahtra. Arutelu juhib Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse juhataja Maria Arusoo.
Alustab seminarisari Aleksandra Kollontai teemadel
Neljapäeval, 29. aprillil kell 18 toimub Zoomis seminar „Ma kirjutasin tudengina Aleksandra Kollontaist essee”. Aleksandra Kollontai (1872–1952) oli revolutsionäär, kirjanik ja diplomaat. Ta oli naiste vabastamise ja vaba armastuse eestkõneleja. Endistes Nõukogude Liidu riikides käsitletakse Aleksandra Kollontaid vastuoluliselt. Ühest küljest tunnustatakse tema progressiivset rolli varajasel Nõukogude perioodil, teisest küljest mäletatakse teda bolševistliku feministi ja Stalini diplomaadina ning seostatakse Nõukogude aja raske taagaga. Ometi on mitmed feministid käsitlenud Kollontaid oma üliõpilastöödes. Miks on Aleksandra Kollontai postsoveti piirkonna feministide jaoks nii oluline? Miks jääb meie huvi Kollontai vastu tihti avalikkuse eest varjatuks? Ingliskeelsel veebiseminaril vaatavad visuaalkultuuri uurija ja praktik Saša Ignatovitš (Valgevene/Sloveenia) ning kunstiajaloolane Katrin Kivimaa tagasi oma tudengipõlve uurimustöödele. Ürituse korraldaja on Airi Triisberg koostöös Feministeeriumiga. Veebiseminar on osa veebipõhisest üritustesarjast „Learning from Alexandra Kollontai”, mida kureerivad Airi Triisberg, Giovanna Esposito Yussif ja Egjia Inzule. Sarja eesmärk on tugevdada intersektsionaalse feministliku kunsti praktiseerijate võrgustikku Põhja-Balti regioonis.
Vestlus kunstist ja eraldatusest koos Tartu Kunstimuuseumiga
Tartu Kunstimuuseumi näituse „Eraldatuses” kuraatorid kutsuvad laupäeval, 24. aprillil kell 12 virtuaalkohtumisele semiootiku ja vaimse tervise koolitaja Merle Purrega. Ürituse käigus tutvustatakse Ilja Kabakovi, Jüri Arraku, Ülo Soosteri ja Ilmar Malini töid ning räägitakse vaimse tervise hoidmisest kehtivate piirangute tingimustes. Ootamatus eneseisolatsioonis tekkinud tunnetest inspireeritud näitus „Eraldatuses” pidi avanema selle aasta 7. aprillil, kuid lükkus edasi teadmata ajale. Näituseks valitud teosed on loodud erinevatel aegadel erinevates kohtades ning kujutavad erinevatest põhjustest tingitud eraldatust.
Seminari kunsti investeerimisest
LHV pank korraldab teisipäeval, 20. aprillil kell 17.30 veebiseminari teemal „Alternatiivsed investeeringud“, kus sel korral keskendutakse kunstile. Juttu vestavad galerist Olga Temnikova ja kunstiindeks.ee looja ja kunstiinvestor Riivo Anton. Seminari käigus tehakse ülevaate kunstisse investeerimise võimalustest, turu hetkeseisust ja ka sellest, mida alustav kunstiinvestor kindlasti silmas pidama peaks.
RAAMAT
Ilmus Alan Proosa raamat
Ilmus Alan Proosa raamat „Armastuse, õitsengu, hurma ja kaduviku lood“, mis on seotud samanimelise näitusega Tartu Kunstimuuseumis. Näitus koondab portreeseeriaid ja lugusid, mis on loodud Kagu-Aasias Tai trranssooliste naiste kathoei’de keskel elades. Et Kagu-Aasia transsooliste kultuuri omapära lugejale lähemale tuua, on raamatus antropoloog Terje Toomistu essee, mis kirjeldab Kagu-Aasia transsooliste pikale ajaloole aluseks olevat religiosset kosmoloogiat ning läänemaailma kolonisatsiooniga kokkupuutel tekkinud moonutusi Tai ühiskonnas. Raamatu kujundas Margus Tamm. Teos on varsti saadaval Tartmusis ja teistest hästi varustatud raamatupoodides.
AVATUD KONKURSID
Linnafestival UIT korraldab installatsioonide konkursi
Linnafestival UIT kuulutas välja 2021. aasta festivali installatsioonide avatud konkursi, mille teema on „Parasiitarhitektuur“. Konkurss on suunatud eelkõige linnaruumihuvilistele kunsti- ja arhitektuuritudengitele ja selle tulemusel valitakse osalema kaks projekti. Mis on teie jaoks Tartus vajaka või just vastupidi, millised ressursid on üle? Oodatakse leidlikke viise murekohtade lahendamiseks ja uute funktsioonide juurde tekitamiseks. Tartu linna tekkivad parasiit-objektid ei pruugi olla mõõtmetelt suured, kuid neil peaks olema linnaelaniku jaoks (olgu ta kahe- või neljajalgne) selge funktsioon, nad peaksid elanikke mingil viisil kaasama. Festival julgustab mõtlema taaskasutusmaterjalidele, et ajutine festivalitöö oleks ka jätkusuutlik. Tähtaeg kandideerimiseks on 17. mail, välja valitud osalejatele makstakse honorari (1000 eurot) ning kaetakse sama summa ulatuses produktsioonikulud. Loe täpsemalt siit.
Müürileht otsib peatoimetajat
SA Kultuurileht kuulutas välja konkursi kultuurilehe Müürileht peatoimetaja ametikoha täitmiseks kuni viieks aastaks. Peatoimetaja ülesandeks on ajalehe sisuline ja toimetuse töö korralduslik juhtimine. Ainsaks tingimuseks on Eesti kultuuri- ja ajakirjanduselu hea tundmine ning ajakirjandusliku töö kogemus. Tähtaeg kandideerimiseks on 30. aprill kell 14.
Tallinna Fotokuu satelliitprogrammi konkurss on avatud
Kaasaegse kunsti biennaal Tallinna Fotokuu ’21 (01.09.–17.10.2021) kuulutab välja avaliku konkursi satelliitprogrammi projektide leidmiseks. Taotluste esitamise tähtaeg on 9. mail. Kandideerima on oodatud kollektiivid, kunstnikud, kuraatorid, teadurid, disainerid, kirjutajad ja teised valdkondadeülesed mõtlejad. Projekte võivad esitada nii väljakujunenud programmiga organisatsioonid kui ka uued platvormid. Biennaali satelliitprojektideks sobivad näitused, raamatuesitlused, performance’id, linnarännakud, lugemisõhtud ja muu formaadiga sündmused. Projektid võivad aset leida nii era- kui avalikus ruumis Tallinnas ja selle lähiümbruses ning peaksid toimuma biennaali vältel septembris ja oktoobris 2021. Vaata täpsemalt siit.
Tallinn võtab tööle linnakunsti kuraatori
Tallinn otsib linnakunsti kuraatorit. Selle all mõeldakse oma ala asjatundjat, kellel on vabade kunstide, disaini, kunstiteaduse või seonduva eriala kõrgharidus ning laiapõhjaline arusaam nüüdisaegsetest suundumustest linnaruumikunsti ja avaliku ruumi disaini valdkonnas. Kuraatori ülesanne oleks aidata Tallinnal kujundada nii tervikvaadet linnaruumikunsti valdkonnale kui lähtekohti konkreetsetele linnakunstiprojektidele. Tähtaeg kandideerimiseks on 27. aprill.
Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituut pakub tööd
Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituut võtab tööle kommunikatsioonijuhi. Kommunikatsioonispetsialisti töö eesmärk on korraldada instituudi välis- ja sisekommunikatsiooni, kajastada läbimõeldult instituudi tegemisi avalikkusele ning teha koostööd teiste üksustega ülikoolis. Konkursil osalemiseks palume esitada elulookirjeldus ja motivatsioonikiri koos palgasooviga hiljemalt 25. aprilliks 2021, täpsem info siin.
KKEKi arhiiv otsib toidupilte
Kogume KKEKi arhiivi jaoks vanemaid ja uuemaid fotosid, mis kajastaksid näituste avamistel või muudel kunstisündmustel pakutud toite ja jooke: einelaudasid, torte, veini- ja juustuvalikuid, pakiveine, sponsorite toodud kraami ja kõike muud, mis nende mõistete alla mahub. Palume saata oma fotod koos kirjelduse ja andmetega aadressile marika@cca.ee või kirjutage sõnum Facebookis. Kui fotod on ainult paberil, siis andke teada ja aitame skanneerida! Tegu on osaga projektist kaardistada argist kunstielu, mis ei jõua kunstiajaloo raamatutesse, kuid mis siiski moodustab olulise osa kunstiskeene igapäevast. Fotosid on plaanis kokkuleppel autorite/omanikega võimalusel avaldada KKEKi ajakirjas.