Meenutaja. Nullindate hitt-näitus „young British art(ists)“

Kiwa, Hanno Soans ja Anders Härm 2001. aastal.

Reedel, 31. jaanuaril esitleb KKEK kogumikku „Normaalsed nullindad. Vaateid 2000. aastate kunstielule“. Selle puhul meenutame kümnendi üht enim kõneainet tekitanud ja meeldejäävamat näitust „Young British Art“ (Eesti Kunstnike Liidu aastanäituse osa, Kunstihoone 20.04 – 13.05.2001), mis ühtlasi kinnistas kuraatorite Anders Härmi, Hanno Soansi ja Kiwa postitsioone 2000. aastate kunstielu juhtfiguuridena.

2001. aastal tellis Eesti Kunstnike Liit skandaalihimuliselt kunstnik-kriitik-kuraator-koosluselt (Anders Härm, Kiwa, Hanno Soans) näituse Tallinna Kunstihoonesse, et värskendada nõukogudeaegsetkevadnäituse formaati, mis 1990. aastatel oli teinud läbi üsna mitu reformimiskatset. Otsus kutsuda aastanäituse üht osa koostama EKLi suhtes kriitiliselt meelestatud väga noored (vanuses 23-26) kuraatorid, oli üks uljamaid aastanäituste lähiajaloos.[1]

Kuraatorite triole oli eeskujuks 1990. aastatel end šokeerivate näitustega kunstiajalukku kirjutanud rühmitus Young British Artists (YBAs). Just nimelt eeskujuks, sest näitusel ei saanud näha Damien Hirsti, Sarah Lucase või mõne teise YBA kuulsuse teoseid, vaid eesti kunstnike sama tunnetuse pealt tehtud töid.

Näitusele valitud teosed tegelesid kas staaripositsiooni või taotlusliku skandaalipotentsiaaliga. Näiteks eksponeeriti näiteks John Smithi (Kaido Ole ja Marko Mäetamm) maali „Holocaust“ ja rühmituse Avangard (Sandra Jõgeva ja Margus Tamm) Joseph Beuysi kujutavat fotomontaaži. Muuhulgas olid ekspositsiooni osad elus rott (kuraatorite mälestusteos Laur Tiidemannile) ning mesilased (Toomas Miku teos), kelle elutingimused olid hinnangute alusel kesised kui mitte surmavad. Ehk kõige skandaalsemaks teoseks sai siiski kuraatorite kollektiivne autor Vivian Darkbloomi pornograafiline fotokollaaž „Adventures in Photoshop“, mille retseptsioon päädis kriminaaluurimisega ning Kultuuriministeeriumi poolt kutsuti kokku pornokomisjon.[3]

"Photoshopi seikluste" kinnikatmine. Allikas: Kunst.ee 2/2001

Nagu kirjutab Anu Allas, siis toimis näituse „müügistrateegia“ kahel viisil: publikule lubati midagi nauditavat, probleemivaba ja lihtsasti tarbitavat visual candy`t, teisalt programmeeriti näitusesse tavapärasest suurem meediatähelepanu.[4] Kuid näitus pälvis rohkelt tähelepanu mitte ainult skandaalide kaudu massimeedias, vaid ka jooksvas kunstiajakirjanduses. Nii võib näitust pidada 1990. aastatel valitsenud meelsuse kulminatsiooniks, aga ka uue põlvkonna enesekehtestuseks kunstis.

Raivo Kelomees andis „Young British Art“ näitusele põhjapaneva hinnangu, tuues välja iha mitteomase identiteedi omandamise järele. „YBA on selle tungi manifestatsioon, varjamise ja salatsemise lõppemine ja vaid kaudselt sõnastatud keegi-teine-olemise-tungi liitmine ja kokkupanek selle reaalse muuga, teisega, mitteenesega, mis on rohkem Ise kui see Ise ongi.“[5] Ka Mare Tralla tõstatas kriitilise küsimuse, oli siis näitus (irooniline) kummardus suurrahva tunnustatud noorkunstile või alaväärsust varjata püüdev igatsus olla ise ülemaailmseid trende loov liikumine.

Tralla kritiseeris ka kuraatorikontseptsiooni sotsiaalset tühjust, mis samas kõlas hästi kokku 2000. aastatele omase eduühiskonna loogikaga.[6] Eesti kunstis polnud senimaani julgetud manifesteerida „sädelevat tühjust“. Seni usuti, et teos sisaldab tingimata kas kõrgemaid vaimseid väärtusi või polemiseerib millegagi esteetika või sotsiaalia valdkonnast.[7] „Tühjus“, „Eimsiki,“ „nothing“ korduvad näitust saatvates tekstides, viidates sellele, et ühtki seletust ei maksa usaldada, kõik pildid ja tähendused on manipuleeritavad.[8] Just nii, tühjuse manifestatsiooni saatel juhatati sisse uus kunstikümnend, milles irooniliselt (või tabavalt?) domineerivadki nullid.

Kiwa ja Anders Härm saates "OP!" (ETV, 14.04.2001). Näitusele annavad kommentaari selle kuraatorid ja Jaan Elken ETV saates OP alates 16:35: http://tiny.cc/6r19iz

Anu Allas. Pildi defineerimine. Põlvkondliku enesekehtestuse strateegiad 2000. aastate Eesti kunstis. – R. Artel (toim) Normaaled nullindad. Vaateid 2000. aastate kunstielule. 2020, lk 56.
H. Soans, Miskommunikatsiooni strateegiaist isiklikus kunstikogemuses. – M. Ehasalu, M. Esko, V. Gurov, E.-E. Lilleaed, E. Raudsepp, B. Reiner, E. Tuulberg (toim). Kunstiprojekt / ajakiri Uus number! Tallinn: MTÜ Uus Materjal, 2016, lk 119.
A. Juske, Lasteporno peideti kunstisaali. – Eesti Päevaleht 24.04.2001.
Samas, lk 58.
R. Kelomees, Young British Art [ei võrdu] Young Estonian Art. – Sirp 11.05.2001.
M. Tralla, yBA ehk young British art(ists) = nEk ehk ehk noor(ed) Eesti kunst(nikud)? – Kunst.ee 2001/02.
M. Sobolev [Kartau], Youngbritishart.ee. – Püha tõde. Tallinn: Sirp, 2004, lk 147–148.
Allas, lk 59.