Suur lugu. „Kui pole ruumi, pole ka teoseid“ ehk kus töötavad kunstnikud Tallinnas ja Tartus?

Britta Benno, Põhjala tehas (Marati 5, Tallinn)

Ateljee suurus: Mul on kaks kõrvuti asetsevat ruumi. Tööruum on 35 m², väiksem on n-ö abiruum, ladu või arhiiv (u 18 m²). Kusjuures, teoste ja töövahendite ladustamine on kunstnikule sama oluline kui töötamise ruum! See on asi, millest väga palju ei räägita, aga millele peaks rohkem tähelepanu pöörama – mis saab mateeriast siis, kui näitus on läbi?

Ateljee rent: See info peab jääma konfidentsiaalseks. Mõistlik summa on.

Kuhu peaks kunstnik pöörduma, kui ta tahaks Põhjalasse su naabriks tulla?

Põhjalal on oma koduleht, kus on kontaktid.

Mis on Põhjalas töötamise võlud? Ja mis on probleemid?

Praegu ületavad võlud kindlasti probleemid. Põhjala Stuudiomaja suurejooneline remont on ületatud, tolmupilved ja akendeta-vetsudeta periood on juba unustatud minevik. Umbes aasta tagasi broneerisin ma siia ruumi, aga remontide tõttu sain sisse kolida alles veebruarist ja päris mugavaks muutus siin neljandal korrusel töötamine suveks. Mu soovidele on palju vastu tuldud, siin töötavad sõbralikud hinged ja maja vaim on positiivne. Selle seletamatu vaimu või vibe’i pärast ma ka otsekohe siia asukaks otsustasin tulla ja jääda.

Ma tulen kesklinnast Koplisse tööle nagu maale, roheluse sisse. Mu aknast on praegu imeline vaade tühermaale, düstoopiliste linnamaastike kujutlemiseks on see ideaalne keskkond. Kurb saab minu jaoks olema see aeg, kui maja ette ehitatakse uued majad ja Kopli „kalamajastub“, sest praegu on see justkui viimane Tallinna kasimata kants. Eks ma esindan samuti Põhjala koosluses omamoodi romantilist „viimset mohikaanlast“, kunstnikupositsiooni, kes eelistab rahale teistes ühikutes mõõdetavaid väärtusi. Ma teen küll tellimus-, kujundus- ja õpetamise töid, aga määratlen end ennekõike kunstnik-doktorandina. Ma ei tea, kas see on probleem, aga alati ei jookse erinevate positsioonide lähtekohad ja eesmärgid kokku.

Mis on ateljee roll/tähtsus kunstniku praktikas? Kui oluline sinu jaoks ateljeepinnal töötamine on?

Ateljee on kunstniku praktikas hädavajalik. Naisel on vaja oma ruumi, nagu kirjeldas Virginia Woolf ja täpselt nii proosalised need tingimused töö tegemiseks ongi nagu „Oma ruumis“ loetletud – on vaja (jõude)aega, (töö)ruumi ja raha. Ma olen igasugustes koosseisudes ja tingimustes, ka residentuurides tööd teinud, samuti sain väga selgelt möödunud paar aastat „kodukontori“ võimatust oma nahal tunda. Selliseid oma käe ja vajaduste järgi seatud tingimusi nagu praegu pole mu siiani olnud, väikeste laste kõrvalt hindan iga rahulikku töötundi väga kõrgelt. Kuna ma žongleerin meelevaldselt väga erinevate kunstimeediumitega – trükitehnikate, maali-joonistuse, animatsiooni ja installatiivsete kombineerimistega, lisaks vajan palju aega lugemiseks ja kirjutamiseks kunstidoktorandina, siis vajan kõigi nende tehnikate teostamiseks ka palju aega, ruumi ja raha. Eks see on filigraanne akrobaatiline trikk ja köielkõnd, et kõik kunsti tegemiseks vajalikud komponendid üheks kirkaks hetkeks saavutada, aga teisiti ka ei saa. Ei saa ilma kunsti tegemata, ei saa oma ruumita.

Darja Popolitova (Hobusepea 2)

Ateljee suurus: Umbes 70 m² (Jagan stuudiot veel nelja ehtekunstnikuga)

Ateljee rent: Konfidentsiaalne

Kuhu peaks kunstnik pöörduma, kui ta tahaks Hobusepea majas su naabriks tulla?

Arvan, et peaks pöörduma Eesti Kunstnike Liitu või saatma kirja hobusepea-2@googlegroups.com. Mul vedas — sain isikliku pakkumise kunstnikult, kes on seda pinda juba mõnda aega rentinud. Ma lihtsalt liitusin kambaga.

Mis on Hobusepea majas töötamise võlud? Ja mis on probleemid?

Võlud: vanalinn, vaade aknast, mõnus turistide müra, ajalooline maja (saab külalistega sellest juttu ajada)

Probleemid: mind häirib meie korruse vana vaipkate ning hoovis võiksid seinad olla värskelt üle värvitud

Mis on stuudio roll/tähtsus kunstniku praktikas? Kui oluline sinu jaoks stuudiopinnal töötamine on?

Mul on tegelikult kaks stuudiot — üks on füüsiline (vanalinnas) ning teine on digitaalne (arvutis). Esimene annab mulle kokkupuute füüsiliste materjalidega. See on omamoodi jõusaal. Tihti teen seal seeriaehteid, mille puhul käed töötavad ja pea puhkab. Kuid ka palju näituse eksperimente sünnib sealsamas kohas. Käeline tegevus on teise emotsionaalse laenguga. See on intensiivsem psühholoogiline-füüsiline protsess. Arvutiga meeldib mulle töötada hoopis kohvikutes. Seal ma 3D-modelleerin või mõtlen näituse kontseptsiooni peale, kirjutan ja korraldan.

Diana Tamane, Tartu Kunstimaja (Vanemuise 26, Tartu)

Ateljee suurus: Üldpind 14,4 m²

Ateljee rent: Üür on 28,51 eurot + käibemaks. Kommunaalkulud kuus (aastas keskmiselt) on ca 13 eurot + elekter vastavalt arvesti näidule.

Kuhu peaks kunstnik pöörduma, kui ta tahaks Kunstimajja su naabriks tulla?

Kui vabaneb stuudio, kuulutatakse välja konkurss. Stuudio üüriliseks saavad kandideerida Tartu Kunstnike Liidu liikmed. Avalduse juurde pidin lisama kolme aasta tegevusplaani ja CV.

Mis on Tartu Kunstimajas majas töötamise võlud? Ja mis on probleemid?

Kolisin Kunstimajja alles mõned kuud tagasi ja veel ei oska probleemidest rääkida. Mulle meeldib selle hoone atmosfäär, kõrged laed, suured aknad, asukoht, naabriks Eike Eplik. Samuti tunnen toetust ja hoolt Kunstimaja poolt. Üldiselt olen oma uue stuudioga väga rahul, see on vaikne ja mõnusa valgusega.

Mis on ateljee roll/tähtsus kunstniku praktikas? Kui oluline sinu jaoks ateljeepinnal töötamine on?

Ateljee roll sõltub kunstipraktikast. Teoreetiliselt saaksin mina hakkama ka ilma ateljeeta, aga samas tunnen, et selline eraldi ruum on kunstnikule mentaalselt vajalik.

Isegi kui mõnikord jõuan seal töötada ainult paar korda kuus, siis teadmine, et mul on see ruum olemas ja iga hetk saan sinna minna, on väga oluline. Kui töötasin ainult kodus, tekkis vahepeal klaustrofoobia tunne. Mulle meeldib oma stuudios ka külalisi vastu võtta ja rääkida loomingust ja töötegemise protsessidest. Samuti on see mu laoruum, kus hoian teoseid.

Edgar Tedresaar, Aparaaditehas (Kastani 42, Tartu)

Ateljee suurus: 34 m²

Ateljee rent: Summa on konfidentsiaalne.

Kuhu peaks kunstnik pöörduma, kui ta tahaks Aparaaditehasesse su naabriks tulla? 

Pöörduma peaks Aparaadi juhtkonna poole.

Mis on Aparaaditehases töötamise võlud? Ja mis on probleemid?

Võlu on hästi välja arendatud taristu, võimalus olla nähtav. Probleemidele ei soovi keskenduda.

Mis on ateljee roll/tähtsus kunstniku praktikas? Kui oluline sinu jaoks ateljeepinnal töötamine on?

Ateljee on tööpind, kus sünnib kunst ja toimuvad kokkusaamised. Ateljees töötamine on maalikunstniku elus väga olulisel kohal. Kui pole ruumi, pole ka teoseid.

Eike Eplik, Tartu Kunstimaja (Vanemuise 26, Tartu)

Ateljee suurus: Minu praegune ateljee on 34 m² suurune ja mu senistest stuudiotest suurim.

Ateljee rent: Septembri üür koos kommunaalidega oli 89,99 eurot. See on selline tavaline sooja aja arve, talvel tuleb veel küte juurde. Ateljee üüri jaoks ei saa otseselt kuskilt toetust küsida, seega on see  kunstniku jaoks pidev kulu, mida tuleb maksta. Muidugi on siin ruutmeeter turuhinnast oluliselt odavam, sest maja kuulub Tartu Kunstnike Liidule.

Kuhu peaks kunstnik pöörduma, kui ta tahaks Kunstimajja su naabriks tulla?

Minu ateljee asub Tartu Kunstimajas, ateljeepinna saab siia maija TKLi käest ja seda ainult siis, kui mõni ruum vabaneb, mida ei pruugi väga tihti juhtuda. Aga kui juhtub, siis kuulutatakse välja konkurss, tuleb esitada taotlus ja lähiaastate loominguline plaan, ning siis komisjon otsustab kellele ruum antakse. Et siis päris niisama küsima minna ei saagi.

Mis on Kunstimajas töötamise võlud? Ja mis on probleemid?

Vanemuise tänava maja puhul meeldib mulle väga asukoht. Sain selle ruumi alles sel kevadel ja varem olin mõned aastad Ujula tänava Tartu ARSi majas, mis kuulub ka TKLile. See koht jäi aga rohkem minu tavalistest liikumistrajektooridest kõrvale ja alati oli tülikas ainult korraks arteljeesse minna, et mõni väike töö ära teha, minek ise võttis juba aega. Teisalt oli seal muidugi mõnusalt privaatne, keegi ei näinud, millal tulen või lähen ja niisama keegi korraks läbi ei astunud. Oli natukene selline urus olemise tunne. Olin Ujulas üsna pimedal esimesel korrusel, nüüd aga kolmandal ja avarust ning õhku on oluliselt rohkem.

Eks hakkasin seal ka pisut teiste kunstnike järele igatsema, sest erinevalt Vanemuise majast, kus on ainult kunstnikud, on Ujula tänaval peamiselt ettevõtted. Kuna enne Ujulas ateljee üürimist töötasin aastaid kodus, ja mõlemal puhul oli üsna eraldatud tunne, siis nüüd on tore olla vahelduseks teistele lähemal. Mitte et me igapäevaselt suhtleksime ja pidevalt üksteise ateljeedes käiksime, aga on see võimalus. Üldiselt teevad kõik oma ruumis segamatult tööd. Mulle meeldib ka see, et siin majas on koos kunstnikud erinevatest põlvkondadest, mis rikastab keskkonda ja loob meie vahele aimatava sideme.

Tänu sellele, et siin on ka galeriid, kohtab koridorides tihti teisi kunstnikke, kellel siin parajasti näituse ülespanek käsil on või kes on mõnda näitust vaatama tulnud. Selline paras aktiivsus siin majas mõjub minu meelest hästi ja tööd soodustavalt.

Väga probleeme ma veel ei näegi. Huvitav oli see, et kuna mu ateljee on kolmandal korrusel, siis paljud teised imestasid alguses, kuidas ma skulptorina saan oma töid ja materjale sinna vedada, majas puudub ju lift. Eks see pisut tülikam on võrreldes esimese korrusega, aga ei midagi hullu, sest neid töid tuleb tassida niikuinii, on siis paar treppi rohkem või vähem. Valgusküllane ja mõnus ruum ise kompenseerib selle lisapingutuse.

Mis on ateljee roll/tähtsus kunstniku praktikas? Kui oluline sinu jaoks ateljeepinnal töötamine on?

Loomulikult on ateljee väga oluline. See on ruum, kus ma töötan, kus on koos mu materjalid, tööriistad. Skulptorile või mis iganes materjalidega töötavale kunstnikule on ruum ikka väga tähtis.

Sobivate omadustega ruum võimaldab teha kindlasti rohkem kui ebasobiv, lihtsalt on võimalik korraga rohkem ette võtta ja ei pea kogu aega raiskama „leidlike lahenduste“ otsimise peale. Olulised on muidugi ka igasugused riiulid, töölauad, tööriistad, valgus jne.

Väga piiratud tingimused võivad kohati olla mõnda praktikat soosivad, sundides olema leidlik ja jõudma seeläbi millegi põnevani. Aga kui see piiratus sulle ikkagi ei sobi, siis muutub see pika aja jooksul takistavaks ja ahistavaks, ruum peegeldub ka töödes tagasi.

Suuremas ruumis saad käsil olevatest töödest parema ülevaate, sest nad esiteks mahuvad sinna korraga ära ja ei ole üksteise otsas. Ideaalne oleks, kui saaks tööruumi jagada funktsioonide järgi, et on ka puhas „galeriinurk“ juba valmimisjärgus tööde jaoks, et neid ilma muu visuaalse mürata näha saaks. Üldiselt on nii, et kuna ateljees on ruumi vähe, siis tavaliselt ma lihtsalt kujutan ette, kuidas mõni asi galeriis ilma liigse taustamürata mõjuks. Ja alles näitust installeerides näed, kuidas päriselt on.

Sama oluline kui füüsiliselt töötamine on ka lõputu ateljees istumine, poolikute tööde vaatamine ja nende üle mõtisklemine, sõbraga arutlemine, visandamine jms. Samas peaks ateljee justkui olema ka esindusruum, sest sinna tulevad kunstniku loominguga tutvuma kuraatorid ja vahel ka muud külastajad.

Minu jaoks on väga tähtis, et selles ruumis oleks hea olla, kuna veedan ateljees tõesti suure osa oma ajast, eriti mõned kuud enne näitust. Kui nüüd võrrelda jälle Ujula tänava ateljeega, siis kuigi see oli muidu täitsa tore ruum, ei tekkinud mul seal kunagi päris sellist tunnet, et see on nüüd just see hea koht töötamiseks, aga Vanemuises on praegu pisut selline tunne küll.

Kiwa, Tartu ARS (Ujula 1A, Tartu)

Ateljee suurus: 45 m²

Ateljee rent: ARSi maja kuulub Tartu Kunstnike Liidule ja selle info jagamine on nende teema.

Kuhu peaks kunstnik pöörduma, kui ta tahaks Ujula tänavale su naabriks tulla?

ARSi maja kuulub Tartu Kunstnike Liidule ja selle info jagamine on nende teema.

Mis on Tartu ARSi majas töötamise võlud? Ja mis on probleemid?

Ma ei tea, võlu on rohkem inimese sisemine suhe ümbritsevasse, nii et üldiselt kõik on võluv ja ideaalne. Vahel lihtsalt jalutan ateljee ümbruses või vaatan aknast välja ja mõtlen, et küll on hea, et praegu ei pea kuskil NYCis, Kagu-Aasias või Lõuna-Ameerikas passima.

Ainus probleem on, et ei saa osaliselt erialast tööd teha. Töötan palju helikunstiga, mis nõuab vaikust, mida siin majas alates kella viiest hommikul kuni õhtuni ei ole. Kuna naabrid on mööbli-, õmbluse- ja metallitöökojad, koertekoolitus, süldibändi proovikas, siis on helimaastik suhteliselt närvesööv. Lisaks on Ujula tänava lõpust mingil põhjusel enamik loodust ära hävitatud ja sinna majad ehitatud, mis tähendab aktiivset liiklust, müra-, haisu- ning esteetilist reostust, kuna need autod on koledad. Ateljee aknad on hoovi poole ja betoonseintest õu võimendab möödasõitvaid autosid nii, et iga masin sõidab mul nagu läbi pea. Varem oli võimalik öösiti töötada, kui on vaiksem aeg, aga mingil hetkel keelati mul teatavast detsibilii tasemest üleminek üürilepingu ülesütlemise ähvardusel ära, kuigi nädal varem oli mu töö tulemusel saanud valmis Rahvusarhiivi heliinstallatsioon, mida üürileandja ise vahendas.

Ma saan aru, et ARSi majade kompleksi ühte ossa on inimesed endale kodud teinud ja neid arusaadavalt segab, kui öörahu häiritakse. Samas ma unistan, et vabariigis võiks olla üksainus koht, üks maja, kus interdistsiplinaarne kunstnik saaks segamatult tööd teha. Aga see on vist see peale Eesti taasiseseisvumist alanud majanduslangus, mille tõttu loomealad pole enam eriti olulised ja seesuguseid probleeme keegi lahendada ei aita.

Kõrvaklappidega ei saa kogu aeg töötada – ei kuule heli panoraamselt ja ruumiliselt, väsitab kõrvu ja aju. Samuti rohkem kui kahe kanali jaoks ei jätku arvu poolest kõrvu, kui vaja näiteks multikanali installatsiooni testida. Heli füüsilised omadused on paraku sellised, et tuleb arvestada selle ruumis paiknemise ja levimisega jne.

Kõige selle juures ei tee ma üldse valjut heli, tegelikult rentisingi ateljee siin, kui Tallinnas läks liiga müraseks ja ma hakkasin ambient-muusikat tegema ja selleks tundus Tartu äärelinn sobiv. Nüüd on siin aga liiklust rohkem kui Tallinnas mõnes piirkonnas.

Aga taganeda ei ole enam kuhugi.

Mis on ateljee roll/tähtsus kunstniku praktikas? Kui oluline sinu jaoks ateljeepinnal töötamine on?

See teema on keerulisem kui kvantfüüsika. Kontseptuaalse kunsti puhul on vahel küll vaja ise rutiinset eesmärgipärast käsitööd teha, mille jaoks tööruum on primaarne, enamasti aga pigem laboratoorne keskkond, kus saada inspireeritud saada, kus on mõtlemise abivahendid. Eksperimentaalne ruum, personal merzbow. Ateljee on reisivahend, kosmoselaeva piloodikabiin, isegi kui loomingulised aktid ja inspiratsioon kuskil mujal juhtuvad – tänaval, kohvikus, residentuuris jne. Ideaalis võiks muidugi olla niipalju ruumi, et saaks iga näituse ennem ateljees üles ehitada.

Kuna üheltpoolt tegelen palju raamatutega, kirjastan, kollektsioneerin raamatuid eimiskist, artist book’e, eksp kirjandust, samizdate jms, teisalt helidega, mis tähendavad küll mõningal määral „rauda“, aga on siiski immateriaalsed, saan praeguse ruumisuurusega hakkama. Kui ma aga tahaks 2×3 meetri suurust maali või kolme meetri kõrgust skulptuuri teha, siis see ei oleks enam võimalik.

Laurentsius, Kunstihoone maja (Vabaduse väljak 6, Tallinn)

Ateljee suurus: 23 m² + kahasse koridor + wc

Ateljee rent: Polnud aimugi, aga nüüd lõin kokku: 158 eurot + kommunaalid (keskmiselt 60 eurot). Nii et keskmiselt maksan kuus 220 eurot.

Kuhu peaks kunstnik pöörduma, kui ta tahaks Vabaduse väljakulle su naabriks tulla?

Mul juba on naaber.

Mis on Kunstihoone majas töötamise võlud? Ja mis on probleemid?

Asukoht on super – kõik on käe-jala juures. Samas kusagil eemal võibolla oleks kiusatusi vähem ja parem keskenduda.     

Mis on ateljee roll/tähtsus kunstniku praktikas? Kui oluline sinu jaoks ateljeepinnal töötamine on?

Ilma ei kujuta ettegi. Loometegevuseks on mingi eraldatus möödapääsmatu. Suuri maale kodus juba ei maali. Tegelikult on ateljee mingis mõttes isegi rohkem kodu.

Sirja-Liisa Eelma, Kunstihoone maja (Vabaduse väljak 6, Tallinn)

Ateljee suurus: 32 m²

Ateljee rent: Rendiks ja kommunaalkuludeks, mis vastavalt aastaajale varieeruvad, maksan ca kolmandiku kuni poole igakuisest doktoranditoetusest.

Kuhu peaks kunstnik pöörduma, kui ta tahaks Vabaduse väljakule su naabriks tulla?

Selles majas asuvad ateljeed kuuluvad Eesti Kunstnike Liidule, kuhu tuleb esitada ka avaldus ateljee taotlemiseks.

Mis on Vabaduse väljak 6 majas töötamise võlud? Ja mis on probleemid?

Ma ei julgeks nimetada ühtegi probleemi, sest võlud kaaluvad üles iga ebamugavuse. Jah, muidugi nõuab mõningast jõupingutust paarimeetriste maalide transport trepist alla ja üles viiendale korrusele, sest lifti need ei mahu. Aga see on kõigest logistika ja elamise juurde kuuluv paratamatus. Ma ei vahetaks oma ateljeed ühegi teise pinna vastu Tallinnas. Siin on imeline vaade, rahulik põhjavalgus, vaiksed naabrid, töömeeleolu par excellence. Asukoht Tallinna kesklinnas lubab end samas tunda elu keskel, kõrge korruse tõttu lausa selle kohal.

Vabaduse väljak 6 ja 8 ateljeedes on loodud märkimisväärne hulk Eesti professionaalse kunsti lühikesest ajaloost. Neis koridorides on eriline meeleolu. Tunnen siinsete seinte toetavat embust.

Mis on ateljee roll/tähtsus kunstniku praktikas? Kui oluline sinu jaoks ateljeepinnal töötamine on?

Ateljee on konkreetne arhitektuurne ruum, aga ka ruum kunstniku peas, seisund, elamise, mõtlemise ja toimimise viis. Parimal juhul need kaks, imaginaarne ja füüsiline ruum, kattuvad, kasvõi osaliselt. Maalikunstnikuna vajan seda pinda, ruumi, kus maalida, laotada laiali töövahendid ja teosed. Lõhnab värvi, õli, tärpentiini, kohvi ja parfüümi järgi. Värskete maalide hõng ühes eelpoolmainituga moodustab osa loomingulisest protsessist.

Ihalus kõige selle järgi pärineb lapsepõlvest. Siinsamas kõrvalmajas (Vabaduse väljak 8) oli ja on tänaseni minu isa sõbra Toomas Vindi ateljee. Külaskäigud sinna on jätnud aastatega süveneva jälje. Nende ihade järgi olen nagu jäljekoer tulnud läbi elu.

Vabaduse väljak 6-21 on minu kasutuses olnud viimased neli aastat. Enne mind töötas siin hea sõber Kaido Ole. Nii et tegelikult olen selle ruumiga tuttav juba varasemast ajast. Võimalus seda ateljeed üürida on oluline ka kollegiaalsuse ja mõttekaasluse osas. See ruum oli mulle kohe omane, ei olnud mingit võõristust ega pikka sisse elamist. Ma olen siin õnnega koos.

Enamasti olen ateljees oma töödega üksi, külalisi käib harva. Mul on vajadus üksiolekuks igas päevas. Ateljee tähtsust ülehinnata pole võimalik.

Kodusid võib vahetada lihtsamini kui tööruumi. Esialgu anonüümne korter võõras linnas, teises riigis võib saada ajutiseks koduks üsna kiirelt, ateljee mitte. Mul on viimati aastatagune kogemus pikemast viibimisest Prantsusmaal, kus minu valdusesse antud korter muutus omaks päeva-paariga, ateljee mitte. Ateljee on läbinisti minu ruum, ma ei pea seda kellegagi jagama. Suhe selle ruumiga on väga intiimne ja selle väljavahetamine oleks valulik kogemus.

Varvara & Mar, ARS Kunstilinnak (Pärnu mnt 154, Tallinn)

Ateljee suurus: Meil on 100 m²-suurune stuudio.

Ateljee rent: Meil kulub rendile ja kommunaalidele olenevalt aastaajale 600-800 eurot kuus, millele lisandub hulgi jooksvaid kulusid (side- ja andmeteenused, kindlustused, jne)

Kuhu peaks kunstnik pöörduma, kui ta tahaks ARSi Kunstilinnakusse teie naabriks tulla? Pöörduma peaks härra Köstri [Indrek Köster, ARS Kunstilinnaku esindaja – toim] poole.

Mis on ARSis töötamise võlud? Ja mis on probleemid?

ARSil on omad head ja vead nagu igal kohal. On tore, et linnakus on palju loovate inimeste ateljeesid ja ka meile olulisi teenusepakkujaid. Kuigi viimaseid on palju vahetunud ja me ei saa öelda, et ostame väga palju tootmisteenuseid ARSis asuvatelt firmadelt sisse. Tahaks, et siin oleks veelgi rohkem tootmisvõimalusi, -tuge, ja teostajaid.

ARSi majas korraldatakse töötubasid, näitusi, loenguid, mis toimuvad n-ö kohe ateljee ukse taga. Siin on paindlikkust: ei panda pahaks kaubaautosid ja järelkärusid parklas ning transpordikaste koridoris, öösiti töötamist ega õueala kasutamist. Majas on kargolift, mis on aktiivsele kunstnikule päris tähtis.

Mis võiks parem olla? ARSi Kunstilinnaku kogukond võiks rohkem kokku hoida ja ühiseid üritusi/projekte korraldada. Samuti tahaks, et oleks võimalik ARSi maja arengus kaasa rääkida ja eelistaks bottom-up suhtlusstiili. Kui kellegil peaks tekkima laienemissoov, siis seda on meie arvates ARSis suhkeliselt keeruline teostada.

Mis on stuudio roll/tähtsus kunstniku praktikas? Kui oluline teie jaoks stuudiopinnal töötamine on?

Ateljee on väga oluline, sest see on kunstniku töökoht. Võrdluseks võiks küsida, kui oluline on köök koka jaoks?

Kommenteerivad kunstnike ateljeemajade omanikud

Kommentaari jaoks pöördusime nende ateljeemajade omanike esindajate poole ja uurisime, mis tingimustel on võimalik ateljeed Eesti Kunstnike Liidu, Tartu Kunstnike Liidu, Põhjala ja Aparaaditehaste majades üürida, kuidas kujuneb hind ja kuidas asutused üürnikke toetavad.

Eesti Kunstnike Liit, Elin Kard:

Vabaduse väljaku hoonetes ateljee saamiseks peab kunstnik olema liidu liige, ülejäänud hoonetes ei ole see tingimata nõutav, aga liidu liikmete soove ja muresid püüame lahendada eelisjärjekorras.

Vabaduse väljak 6 ja 8 hoonetesse ateljee taotlemiseks tuleb ootejärjekorraga liitumiseks teha vabas vormis avaldus, kus on märgitud sobivaima ateljee eelistatav suurus ja planeeritav kasutusotstarve (maalimine, skulptuuride teostamine, graafika teostamine jne). Avaldus tuleb saata liidu üldmeilile või juhatuse liikmetele. Sobiva suurusega ateljee vabanemisel saadab liidu sekretär järjekorras olijatele teate koos kuupäeva ja kellaajaga, millal on võimalik tulla ateljeed vaatama. Tutvumise järgselt laekunud sooviavalduste hulgast kandideerida vabanenud ateljeele teeb ateljeekomisjon otsuse ateljee eraldamiseks. ARSi kunstilinnakus ja Hobusepea 2 hoones ateljee saamiseks tuleb pöörduda liidu teenuste juhi Indrek Kösteri poole või siis liidu juhatuse liikmete poole.

Vabaduse väljaku hoonetes ateljeed sooviva kunstniku avalduse puhul hindab komisjon eelkõige kunstniku ruumivajaduse pakilisust, juba olemasolevaid loometingimusi, samuti on oluline kunstniku loominguline aktiivsus ja professionaalsus, ning ka eeldatav maksekorrektsus. Ka teiste hoonete ateljeedesse soovijate puhul lähtume samadest kriteeriumitest.

Ateljeede rendihinnad on ruutmeetri põhised ja arvestavad meie valdkonna maksejõulisust ning ka rentniku tegevuse profiili ja ei küündi üldjuhul äripindade hindadeni. Valdav osa meie ligemale kahesajast rentnikust on kunstnikud või loovettevõtjad ja üliväike osa lepingutest on kultuurivaldkonnaga kaudselt või üldse mitte seotud ettevõtetega. See peegeldub ka rendihindades – kõige soodsamad on rendihinnad (vabakutselistele) kunstnikele, seejärel loomeettevõtlusega seotud rentnikud ja väike murdosa loomevaldkonnaga mitte seotud rentnikke maksab kõige kõrgemat renti.

Üldjuhul on rendilepingud tähtajatud, kuid oleme osades hoonetes liikumas lepingute tähtajaliseks muutmise suunas. Seda eelkõige arvestades ateljeede järjekorra pikkust ja piiratud võimalusi.

Oleme püüdnud ateljeede rendihinnad hoida rentnike jaoks mõistlikul kõrgusel, kui mitte öelda, et madalusel. Rendihindade sisse on juba arvestatud ka liidu lisasoodustus loovisikutele ja liidu liikmetele. Kuigi rendilepingud võimaldaksid meil sarnaselt teiste rendileandjatega korrigeerida rentnikuga sõlmitud rendihinda iga-aastaselt, oleme pigem püüdnud hoida n-ö solidaarset joont, ega ole tõtanud rente pidevalt tõstma. Lähtume kõigis tegevustes liidu põhikirjas olevatest eesmärkidest, ning kunstnikele loometingimuste loomine ning selleks ruumide võimaldamine on meie igapäevase töö mahukas osa. Lisaks püüame rentnikke toetada erinevate koolitus- ja müügivõimaluste loomisega.

Tartu Kunstnike Liit, Markus Toompere:

Ateljeed saab Tartu Kunstnike Liidu majades taotleda vastavalt konkursi statuudile:

1. Ateljee taotleja peab olema Tartu Kunstnike Liidu liige
2. Ateljee taotlejal ei tohi olla võlgnevusi TKLi ees
3. Ateljee taotlejal ei tohi olla kehtivat ateljee üürilepingut Tartu Kunstnike Liiduga (üks liidu liige saab korraga üürida ainult ühte Kunstnike Liidu ateljeed)
4. Ateljee taotleja esitab TKL juhatusele sooviavalduse koos lühikese ülevaatega oma viimase kahe aasta tegemistest kunstnikuna ning lühikirjelduse järgmise kolme aasta plaanidest.

Ateljee rent on 2 €/m² + km. Lisanduvad kommunaalmaksed. Üürilepingud sõlmitakse kolmeks aastaks. Nagu rendi hinnast nähtub, siis liit doteerib märkimisväärse osa ateljee üürisummast.

Aparaaditehas, Erki Pruul

Aja jooksul on maja kooslus veidi muutunud: kujutava kunsti tegijaid on vähemaks jäänud, nad on asendunud disainerite, ehte-, nahakunstnike ja teistega. Kuid on rõõm, et endiselt on ka meil majas rentnikena maali-, installatsiooni- ja fotokunstnikke. Kunstnikele ja disaineritele on välja kujunenud eraldi korpus, mis on kõige vähem renoveeritud ja mis võimaldab pakkuda odavamat üürihinda ja mis ka kunstnikele on olnud inspireerivam kui büroostiilis ruumid.

Aparaaditehase poole pöördutakse stuudiopinna üürimiseks piisavalt, et ise ei pea eraldi müügitööga tegelema. Kui on vabu ruume, siis vastavalt sellele, millega huviline tegeleb, me neid ruuume ka pakume. On nii neid huvilisi, kellele peame kahjuks ära ütlema, sest pole vabu stuudioid või tuleb juba meilivahetusest välja, et me ei suuda pakkuda neid tingimusi, mida inimene ootab. Samas, kui on ühisosa, siis saame kokku, vaatame ruumid koos üle.

Hinnad majas on väga erinevad, sest ka ruumid on väga erinevad. Kunstnike korpuses proovime hoida võimalikult madalat hinnataset, sest sihtgrupp on hinnatundlikum. Lisaks toetab tehas loomeinimesi, pakkudes võimalust müüa Made in Aparaaditehas poes oma tooteid, poe pind on neile tasuta. Koraldame Aparaaditehase aastanäitust, mida Kogo galerii kureerib, aga mille kulud maksab kinni tehas. On ka väike kordiorigalerii, kus majaliste töid eksponeerime. Kõik asjad, mida ostame või vajame, tulevad võimalusel maja kunstnikelt.

Üürilepingud sõlmime viieks aastaks, see on nii terves majas. On mitmeid kunstikorpuse inimesi, kel on viis aastat täis saanud ja enamusega neist oleme samadel tingimustel pikendanud. Seda eesmärki pole, et kuna huvilisi on palju, siis tahaksime kohe kindlasti hinda tõsta.

Põhjala tehas, Liis Serk

Põhjala tehase poole on siiani huvilised ise tulnud, meie ise oleme pöördumisi teinud, juhul kui tunneme, et tehasest on keegi kindla profiiliga looja puudu. Hetkel huvilisi jagub ja nende vahel valides peame silmas ennekõike seda, et tehases tekiks inimestevaheline sünergia. Eelistame neid, kes oma kätega midagi kohapeal loovad ja kelle väärtused ühtivad kogu tehase kontseptsiooniga (või kes on näiteks tehase tegemistes varasemalt vabatahtlikuna kaasa löönud). Otsustamisprotsess on seetõttu orgaaniline.

Ateljee rent sõltub investeeringute mahust (kui palju on vaja teha ehitustöid) ja millist lahendust üürnik soovib. Üürilepinguid tehakse reeglina kas kolmeks või viieks aastaks, aga on ka erandeid. Toetame üürilisi läbi kommunikatsiooni, turunduse ja ürituste, mis toovad tehasesse hulgaliselt rahvast ning pakuvad võimalust müügiks või enda tööde tutvustamiseks. Samuti oleme hetkel loomas koridorigaleriid, kus on tulevikus võimalik oma töid eksponeerida.