Kui palju on Eestis näitusemaju?

2018. aasta statistikasse on kogutud 92 üle Eesti paikneva näitusemaja info. Neist 82% osales ise oma andmete täpsustamisel ja täiendamisel. 2018. aastal korraldati 864 professionaalse kunsti näitust 92-s professionaalse kunsti eksponeerimisega tegelevas näitusemajas 22-s paigas üle Eesti.

Tallinnaga võrreldes on teiste suuremate linnade näitusemajade arvuline vahe lausa kuue- või seitsmekordne. Siiski on positiivne, et näitusepaiku on jagunenud ka väga väikestesse paikadesse. Seda enam, et statistika ei arvestanud näituseid, mis toimusid seoses EV100 kunstiprogrammiga väikemuuseumites ja teistes paikades, kus tavalisel kunstinäituseid ei korraldata. Võrreldes 2017. aasta statistikaga on tegevuse lõpetanud Rundumi projektiruum Tallinnas, Avangard galerii Pärnus, Supesonicumi galerii Viljandis, galerii Meie aja kangelane Luunjas, Konstanet ja MÄSU galerii.

Statistikasse on eelmise aastaga lisandunud uus galerii Brivibas galerija Valgas, Stella Soomlais Stuudio galerii, taasavatud ArtDepoo Tallinnas, Karjamaa Gallery Tallinnas, Tallinna Õpetajate Maja kunstigalerii, Valga Muuseumi galerii Valgas, Vent Space Tallinnas, Fahle galerii suve pop-up galerii Kalaranna Kultuurikuur KAKU Tallinnas ning Rae Kunsti Platsi hallatava kunstiresidentuuri Copper Leg Residency näituseruumid Vaskjalas.

Näitusemajade arv ja nendes toimunud näituste arv (sulgudes) Eesti eri paikade lõikes kaardina

Näitusemajade arv ja nendes toimunud näituste arv (sulgudes) Eesti eri paikade lõikes kaardina

Näitustel osalenud kunstnikud

Kokku osales statistikas kajastatud näitustel 4691 kunstnikku (kuna statistika oli näitusemaja põhine, siis mitmed kunstnikud on loetud mitu korda, iga osaletud näituse raames). 864-st näitusest 184 korral osales näitusel kas väliskunstnik või väliskuraator. Nais- ja meeskunstnike osakaal näitustel on pigem võrdne: 1050 korda osales näitustel meeskunstnikke ja 1025 korda naiskunstnikke. Tallinnas toimunud näitusemajades eksponeeriti 512 korral meeskunstnike ja 589 korral naiskunstnike töid. Kui võtta näiteks Kumu kunstimuuseum kui kõige tunnustatum kunstiinstitutsioon Eestis, siis sealses isikunäituste nimekirjas domineerisid meeskunstnikud: Leonhard Lapin (suur saal), Michel Sittow (suur saal), Konrad Mägi ja Kaarel Kurismaa. Toimus kaks naiskunstniku isikunäitust: Katja Novitskova ja Agathe Veeber.

Statistika kokkuvõttena tuleb rõhutada, et kindlasti peab andmete kogumist jätkama ja süstematiseerima. Oluline on siinjuures sisuline koostöö näitusemajadega, et jõuda üheskoos valikute ja metoodikateni, mida ja kuidas arvestada, et kogutud andmete analüüsimisest tulevikus kõigile kasu oleks.

2018. aasta TOP 10 kõige külastatumat näitust

EAS Logo