Eesti näituste statistika 2021. aastal
2021. aastal korraldati kunstinäituseid üle kogu Eesti: kokku 22-s erinevas linnas, alevis või külas. Statistikasse on kogutud 95 näituseasutuse info, mis asuvad Tallinnas, Tartus, Pärnus, Haapsalus, Jõhvis, Jüris, Kärdla, Kuressaares, Narvas, Paides, Põltsamaal, Rakveres, Raplas, Türil, Valgas, Vaskjalas, Viinistul, Viljandis, Varnjas ja Võrus.
2021. aastal toimus kokku 823 kunstinäitust, mis on 2020. aastaga (807 näitust) võrreldes suurem. Umbes pooled neist toimusid Tallinnas (380 näitust, 51 näitusemaja), teisel kohal oli Tartu (150 näitust, 12 näitusemaja) ja kolmandal kohal Pärnu kus toimus kokku 49 näitust (4 näitusemaja). 2021. aastal toimunud 823-st näitusest osales vähemalt 167-l väliskunstnik(ud) või -kuraator(id).
Muutused külastatavuses
2021. aasta statistikat varjutab endiselt 2020. aastal pandeemiaks kujunenud COVID-19 pandeemia, mis jättis tugeva märgi kunstinäituste külastatavusse. Teisel pandeemia-aastal oli näituste külastatavus veelgi madalam, langedes 931 831 külastuseni, mis on 97 052 külastuse võrra madalam kui 2020. aastal ja koguni 989 584 külastuse võrra madalam kui 2019. aastal. Kõige külastatumate näitusteasutuste lõikes langes külastuse arv võrreldes 2020. aastaga Kumu kunstimuuseumis 21% (-91 400 külastust), Fotografiskas 40% (-63 270 külastust), Tallinna Kunstihoones ja selle galeriides 28% (-10 543 külastust), Eesti Rahva Muuseumis 36% (-15 096 külastust, Tartu Kunstimajas 17% (-4753 külastust) ja Tartmusis 7% (-1545 külastust). Võrreldes eelmise aastaga paranes oluliselt Mikkeli muuseumi ja Kadrioru kunstimuuseumi külastatavus, mis tõusis vastavalt 171% (+13 755 külastust) ja 80% (+29 350 külastust). Samuti tõusis külastuste arv Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis (37%, +9963 külastust) ja Uue Kunsti Muuseumis (24%, +4018 külastust).
Kõige külastatumad näitused on endiselt suurte näitustemajade püsiekspositsioonid, mille põhjuseks võib pidada kogu aasta vältavat lahtiolekut. Esimesel kolmel kohal kõike külastatumate näituste hulgas on Kumu kunstimuuseumi püsiekspositsioonid „Tulevik on tunni aja pärast. Eesti kunst 1990. aastatel“ (kokku 52 000 külastust), „Konfliktid ja kohandumised. Nõukogude aja Eesti kunst (1940–1991)“ (kokku 52 000 külastust) ning „Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945“ (kokku 45 000 külastust). Ajutistest näitustest olid 2021. aastal kõige suurema külastuste arvuga Kadrioru kunstimuuseumis toimunud näitus „Memlingist Rubensini. Flandria kuldne ajastu“ (30 500 külastust) ja Kumu kunstimuuseumi näitused „Terve öö üleval. Reivikultuur lähivaatlusel“ (26 600 külastust) ning „Kunst on disain on kunst“ (23 600 külastust). Kümme kõige enam külastatud näitusemaja kokku (596 253 külastust) moodustab 2021. aasta kogukülastatavuse arvust 64%, mis on 2020. aastaga võrreldes 12% madalam.
Keeleline kättesaadavus
2020. ja 2021. aasta statistika puhul on statistikas tähelepanu pööratud näituste keelelisele kättesaadavusele. Sellest selgub, et 10 kõige külastatavama näituseasutuse lõikes on keeleliselt kõige kättesaadavamad näitused endiselt Tallinna Kunstihoones ja selle galeriides ning Tartu kunstimuuseumis. Mõlema institutsiooni kõik (vastavalt 20 ja 13) näitused ja nende saatematerjalid on esitatud eesti, inglise ja vene keeles. Teiste suuremate näitusemajade seas on keeleline kättesaadavus paranenud Fotografiskas, kus 10st näitusest 7 on täielikult kättesaadavad eesti, inglise ja vene keeles. Kadrioru kunstimuuseumis on programm kättesaadav eesti, inglise ja osaliselt vene ning ühe näituse puhul hollandi keeles. Võrreldes 2020. aastaga on keeleline kättesaadavus endine Kumu kunstimuuseumis, kus 12st näitusest 10 olid endiselt kättesaadavad eesti ja inglise keeles. Eesti Rahva Muuseumi puhul oli 13st näitusest 5 kättesaavaad eesti ja inglise keeles, üks eesti, inglise ja vene keeles ning koguni 7 näitust ainult eesti keeles. Näitusemajad, mille näitused on kättesaadavad ainult eesti ja inglise keeles on Eesti- Tarbekunsti ja Disainimuuseum, Tartu Kunstimaja ning Uue Kunsti Muuseum. Enim külastatud näituseasutustest välja jäävate institsioonide seas paistab endiselt silma Kondase keskuse programm, mis on läbivalt kättesaadav eesti, inglise, soome ja vene keeles.
Statistika kogumisest ja meetodist
Statistikasse kogutud numbrid annavad hea ülevaate Eestis toimuvate kunstinäituse koguarvust ja nende jaotumisest Eesti kaardil. Külastuste numbrid on aga teataval määral spekulatiivsed. See tuleneb asjaolust, et väga paljudel näituseasutustel ei ole võimalust näitusekülastajate lugemiseks. Suuremates näituseasutustes on korraga avatud mitu näitust ning arvestatakse külastajate koguarvu, mitte ei loeta eraldi iga avatud näituse külastajaid. Sellest tulenevalt oleme esitanud näitusemajade aastased numbrid külastuste, mitte näitusekülastajate kogusummana.
KKEK on jõudumööda kogunud statistikat alates 2016. aastast, mis oli ühtlasi esimene kord kui püüdsime võimalikult paljude professionaalse kunsti eksponeerimisega tegelevate näitusemajade näitusetegevust koondada ja analüüsida. Algselt kasvas statistika kogumine välja soovist kaardistada soolist tasakaalu Eesti kunstiväljal. Edasistel aastatel on statistika järk-järgult kasvanud laiahaardelisemaks, lugedes kokku ka välisosalusega näituseid ja publikunumbreid. Kunstivälja statistiline ülevaade avab kohaliku kunstivälja mõistmiseks olulise kultuuripoliitilise mõõtme, millele tuginedes on võimalik analüüsida Eesti kunstivälja muutuseid ja arenguid.