Muutused külastatavuses

Kui 2021. aasta külastatavust varjutas endiselt COVID-19 pandeemia (kokku 931 831 külastust), siis 2022. aastaga on külastatavus jõuliselt kasvanud 1 654 292 külastuseni, mis on 722 461 külastuse võrra rohkem. Sellegipoolest jääb see alla pandeemiaeelsele tasemele, olles 267 123 külastuse võrra vähem kui 2019. aastal (1 921 415 külastust).

TOP näitused

Kõige külastatumad näitused on endiselt suurte näitustemajade püsiekspositsioonid, mille põhjuseks võib pidada kogu aasta vältavat lahtiolekut. Esimest kohta jagavad Kumu Kunstimuuseumi püsiekspositsioonid „Tulevik on tunni aja pärast. Eesti kunst 1990. aastatel“, „Konfliktid ja kohandumised. Nõukogude aja Eesti kunst (1940­–1991)“ ning „Identiteedimaastikud. Nõukogude aja Eesti kunst (1940­–1991)“ (93 498 külastust). Külastatuimate püsinäituste seas on lisaks ka Kadrioru Kunstimuuseumi püsiekspositsioon „Madalmaade, Vene, Itaalia ja Saksa kunst“ (53 564 külastust) ning skulptuurikogu avahoidla (44 263 külastust). Ajutistest näitustest olid Kumu Kunstimuuseumis 2022. aastal kõige suurema külastuste arvuga näitused „Kunst mugavustsoonis? Nullindad Eesti kunstis“ (65 970 külastust), „Mõtlevad pildid“ (36 297 külastust), „Lembit Sarapuu. Tegelikkus ja tõelisus“ (34 105 külastust), „Kunst või teadus“ (31 348 külastust) ja „Maria Kapajeva. Üksikud fotod ja muu tühi-tähi“ (28 606 külastust.) Teiste näitusemajade suurima külastusega ajutised näitused olid Eesti Rahva Muuseumi fuajees toimunud näitus „Urmo Raus. Jaani kiriku aken“ (63 452 külastust) ning „Värvide ilu. Eesti kuldaja kunst Enn Kunila kollektsioonist“ (50 000 külastust). 

900 näituse 10. kõige külastatavamat näitust moodustab koguni 30% kõikidest külastustest 2022. aastal.

Keeleline kättesaadavus 

10 kõige külastuma näituseasutuse lõikes on keeleliselt kõige kättesaadavamad Fotografiska näitused, mille kõigi 10 näituse saatematerjalid on kättesaadavad eesti, inglise, vene ja ka soome keeles. Pea kõigi külastatuimate näituseasutuste kõik näitused on saadaval eesti ja inglise keeles, erandiks Eesti Rahva Muuseum, mille 4 näitust 8st olid kättesaadavad vaid eesti keeles ja ülejäänud 4 ka inglise keeles, ning Pallase galerii, mille 25st näitusest olid inglise keeles kättesaadavad 18 näitust. Kumu Kunstimuuseumi kõik 17 näitust olid kättesaadaval eesti ja inglise keeles ning üks näitus osaliselt vene ja saksa keeles ning üks osaliselt võro keeles. Kadrioru Kunstimuuseumi kõik 5 näitust olid saadaval eesti ja inglise keeles ning 3 ka vene keeles. Mikkeli muuseumi üks näitus 5st oli lisaks eesti ja inglise keelele kättesaadav ka vene keeles.

Statistika kogumisest ja meetodist

Statistikasse kogutud numbrid annavad hea ülevaate Eestis toimuvate kunstinäituse koguarvust ja nende jaotumisest Eesti kaardil. Kogutud külastuste numbrid ei ole täielikud ja võivad reaalsuses erineda sellest, kuidas kajastuvad praeguses esituses. See tuleneb asjaolust, et väga paljudel näituseasutustel ei ole võimalust näitusekülastajate lugemiseks. Analüüsitud näitustest puuduvad 40,6% asutuse andmed külastatavuse kohta. Siiski tuleb mainida, et külastatavuse koguarvus kajastub suurimate ja ka enim külastatavate näitusepaikade info, mille tõttu võib väita, et valdav osa 2022. aasta külastuste koguarvust siiski kajastub statistikas. Suuremates näituseasutustes on korraga avatud mitu näitust ning arvestatakse külastajate koguarvu, mitte ei loeta eraldi iga avatud näituse külastajaid. Sellest tulenevalt oleme esitanud näitusemajade aastased numbrid külastuste, mitte näitusekülastajate kogusummana.

KKEK on jõudumööda kogunud statistikat alates 2016. aastast, mis oli ühtlasi esimene kord kui püüdsime võimalikult paljude professionaalse kunsti eksponeerimisega tegelevate näitusemajade näitusetegevust koondada ja analüüsida. Algselt kasvas statistika kogumine välja soovist kaardistada soolist tasakaalu Eesti kunstiväljal. Edasistel aastatel on statistika järk-järgult kasvanud laiahaardelisemaks, lugedes kokku ka välisosalusega näituseid ja publikunumbreid. Kunstivälja statistiline ülevaade avab kohaliku kunstivälja mõistmiseks olulise kultuuripoliitilise mõõtme, millele tuginedes on võimalik analüüsida Eesti kunstivälja muutuseid ja arenguid.