Eesti näituste statistika 2023. aastal
2023. aastal korraldati kunstinäituseid üle kogu Eesti: kokku 20-s erinevas linnas, alevis või külas. Statistikasse on kogutud 91 näituseasutuse info, mis asuvad Tallinnas, Tartus, Pärnus, Haapsalus, Jõhvis, Jüris, Kärdlas, Kuressaares, Narvas, Paides, Põltsamaal, Rakveres, Raplas, Türil, Valgas, Vaskjalas, Viinistul, Viljandis, Varnjas ja Võrus.
2023. aastal toimus kokku 950 kunstinäitust, mis näitab 2022. aastaga (900 näitust) võrreldes kasvu. Umbes pooled neist toimusid Tallinnas (443 näitust, 48 näitusemaja), teisel kohal oli Tartu (160 näitust, 13 näitusemaja) ja kolmandal kohal Pärnu (53 näitust, 4 näitusemaja). 2023. aastal toimunud 950-st näitusest osales vähemalt 251-l väliskunstnik(ud) või -kuraator(id). 776 näitust 950-st ehk 82% kõigist näitustest on külastatavad tasuta.
Muutused külastatavuses
2023. aastal kasvas eelmise aastaga võrreldes külastatavus 2 480 149 külastuseni, mis on 49% suurem kui 2022. aastal (+825 587 külastust). Kui 2020. ja 2021. aasta külastatavust iseloomustas COVID-19 pandeemiast tingitud madalseis, siis 2023. aastaga on pea poole miljoni külastuse võrra ületatud ka pandeemiaeelse 2019. aasta külastatavus (1 921 415 külastust).
TOP näitused
Kõige külastatumad näitused on endiselt suurte näitustemajade püsiekspositsioonid, mille põhjuseks võib pidada kogu aasta vältavat lahtiolekut. Esimest kohta jagavad Kumu Kunstimuuseumi püsiekspositsioonid „Tulevik on tunni aja pärast. Eesti kunst 1990. aastatel“, „Konfliktid ja kohandumised. Nõukogude aja Eesti kunst (1940–1991)“ ning „Identiteedimaastikud. Nõukogude aja Eesti kunst (1940–1991)“ (141 252 külastust). Külastatuimate püsinäituste seas on ka Niguliste Muuseumi kolm püsinäitust „Niguliste Muuseumi püsiekspositsioon“, „Keskkaegne kirikukunst“ ja „Kirikukellade püsinäitus“ (80 337 külastust) ning Kadrioru Kunstimuuseumi püsiekspositsioon „Madalmaade, Vene, Itaalia ja Saksa kunst“ ning skulptuurikogu avahoidla (59 662 külastust). Ajutistest näitustest olid Kumu Kunstimuuseumis 2023. aastal kõige suurema külastuste arvuga näitused „teamLab. Hõljuvad õied igavikumeres“ (73 546 külastust), „Mälu arheoloogid. Kunstikogu Vitols Contemporary“ (55 163 külastust), „Futuromarennia. Ukraina avangard“ (54 286 külastust) ja „Kunst antropotseeni ajastul“ (45 371 külastust). Eesti Rahva Muuseumis olid külastatuimad näitused fuajees toimunud näitus „Kati Kerstna. Väärtused I ja II“ (75 000 külastust) ja „Sõnumid kolmnurgas. Näitus Eesti XX sajandi suveniirrätikutest“ (60 619 külastust). Külastatuimate ajutiste näituste seas oli ka Niguliste Muuseumi näitus „Michel Sittow Põhjas? Altariretaablid kahekõnes“ (52 491 külastust).
950 näituse 10. kõige külastatavamat näitust moodustab 28% kõikidest külastustest 2023. aastal.
Keeleline kättesaadavus
2023. aastal olid kõigi 10 kõige külastatuma näituseasutuse kõigi näituste saatematerjalid saadaval vähemalt eesti ja inglise keeles. Nagu ka 2022. aastal, olid keeleliselt kõige kättesaadavamad näitused endiselt Fotografiskas, mille kõik 8 näitust olid lisaks kättesaadavad ka vene ja soome keeles. Kumu Kunstimuuseumi üks näitus 15st oli kättesaadav osaliselt ka vene ja saksa keeles ning üks osaliselt ukraina keeles. Kadrioru Kunstimuuseumi 2 näitust 5st olid vastavalt osaliselt ja täielikult saadaval vene keeles ning üks ka soome keeles. Eesti Rahva Muuseumis 1 näitus 15st oli lisaks eesti ja inglise keelele kättesaadav ka ukraina keeles. Eesti Arhitektuurimuuseumi 2 näitust 9st olid kättesaadavad ka vene keeles. Tartu Kunstimuuseumi 10st näitusest 1 oli saadaval ka vene keeles. Tartu Kunstimaja 27st näitusest 1 oli saadaval ka vene ja ukraina keeles. Näitusemajad, mille näitused on kättesaadavad ainult eesti ja inglise keeles on Niguliste Muuseum, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum ja Uue Kunsti Muuseum.
Statistika kogumisest ja meetodist
Statistikasse kogutud numbrid annavad hea ülevaate Eestis toimuvate kunstinäituse koguarvust ja nende jaotumisest Eesti kaardil. Külastuste numbrid on aga teataval määral spekulatiivsed. See tuleneb asjaolust, et väga paljudel näituseasutustel ei ole võimalust näitusekülastajate lugemiseks. Analüüsitud näitustest puuduvad 37% andmed külastatavuse kohta. Siiski tuleb mainida, et külastatavuse koguarvus kajastub suurimate ja ka enim külastatavate näitusepaikade info, mille tõttu võib väita, et valdav osa 2023. aasta külastuste koguarvust siiski kajastub statistikas. Suuremates näituseasutustes on korraga avatud mitu näitust ning arvestatakse külastajate koguarvu, mitte ei loeta eraldi iga avatud näituse külastajaid. Sellest tulenevalt oleme esitanud näitusemajade aastased numbrid külastuste, mitte näitusekülastajate kogusummana.
KKEK on jõudumööda kogunud statistikat alates 2016. aastast, mis oli ühtlasi esimene kord kui püüdsime võimalikult paljude professionaalse kunsti eksponeerimisega tegelevate näitusemajade näitusetegevust koondada ja analüüsida. Algselt kasvas statistika kogumine välja soovist kaardistada soolist tasakaalu Eesti kunstiväljal. Edasistel aastatel on statistika järk-järgult kasvanud laiahaardelisemaks, lugedes kokku ka välisosalusega näituseid ja publikunumbreid. Kunstivälja statistiline ülevaade avab kohaliku kunstivälja mõistmiseks olulise kultuuripoliitilise mõõtme, millele tuginedes on võimalik analüüsida Eesti kunstivälja muutuseid ja arenguid.