Eesti kunstinäituste statistika 2024. aastal
2024. aasta Eesti kunstinäituste statistika annab ülevaate kunstinäituste toimumisest üle Eesti, näituste ja näitusemajade külastatavuse koguarvu, populaarseimate näituste ja näitusemajade, kunstnikutasude maksmise ja näitusetekstide keelelise kättesaadavuse kohta.
Statistika kogumisest ja meetodist
Statistikasse kogutud numbrid annavad hea ülevaate Eestis toimuvate kunstinäituse koguarvust ja nende jaotumisest Eesti kaardil. Külastuste numbrid on aga teataval määral spekulatiivsed. See tuleneb asjaolust, et paljudel näituseasutustel ei ole võimalust näitusekülastajate lugemiseks. Analüüsitud näitustest puuduvad 37% asutustest andmed külastatavuse kohta. Siiski tuleb mainida, et külastatavuse koguarvus kajastub suurimate ja ka enim külastatumate näitusepaikade info, mille tõttu võib väita, et valdav osa 2024. aasta külastuste koguarvust siiski kajastub statistikas.
Kunstinäitused toimuvad Eestis väga erisugustes formaatides ja ruumides. Selleks, et statistika kogumise meetod oleks konkreetsem, otsustasime sel korral statistikasse koguda peamiselt näitused, mis vastavad kahele tingimusele: a) näitust korraldava asutuse üheks sõnastatud põhitegevuseks on näituste korraldamine, ja b) asutusel on näitusetegevuseks eraldi ruum. Statistikasse on sisse arvestatud näitused ajutistel pindadel (nn pop-up näitused), mida korraldavad muidu näituseruumi omavad asutused. Välja on aga jäänud mitmed teatrigaleriid ja näitused raamatukogudes, kus kunsti eksponeerimiseks puudub eraldi näituseruum. Metoodika muutuse tõttu ei ole aga mõned näitajad, nagu näituste kogukülastuste arv, aastate lõikes üks-ühele võrreldavad.
KKEK on jõudumööda kogunud statistikat alates 2016. aastast, mis oli ühtlasi esimene kord kui püüdsime võimalikult paljude professionaalse kunsti eksponeerimisega tegelevate näitusemajade näitusetegevust koondada ja analüüsida. Algselt kasvas statistika kogumine välja soovist kaardistada soolist tasakaalu Eesti kunstiväljal. Edasistel aastatel on statistika järk-järgult kasvanud laiahaardelisemaks, lugedes kokku ka välisosalusega näituseid ja publikunumbreid. 2024. aasta statistikas on võrreldes eelmiste aastatega kogutud külastuste infot mõnevõrra erinevalt (vt täpsemalt alapealkirja “Muutused külastatavuses” alt). Esimest korda küsisime infot ka näitustel kunstnikutasude maksmise kohta.
Kunstivälja statistiline ülevaade avab kohaliku kunstivälja mõistmiseks olulise kultuuripoliitilise mõõtme, millele tuginedes on võimalik analüüsida Eesti kunstivälja muutuseid ja arenguid.
Kunstinäituste korraldamine Eestis
2024. aastal korraldati kunstinäituseid üle kogu Eesti: kokku 22-s erinevas linnas, alevis või külas. Statistikasse on kogutud 99 näitusemaja info, mis asuvad Tallinnas, Tartus, Pärnus, Haapsalus, Jõhvis, Jüril, Kärdlas, Kuressaares, Narvas, Paides, Põltsamaal, Rakveres, Raplas, Türil, Valgas, Vaskjalas, Viljandis, Varnjas, Võrus ja Viimsis.
2024. aastal toimus kokku 883 kunstinäitust 96 näitusemajas, mis on 2023. aastaga (950 näitust) võrreldes 7% väiksem. Veidi üle poole neist toimusid Tallinnas (451 näitust, 55 näitusemaja), teisel kohal oli Tartu (145 näitust, 13 näitusemaja) ja kolmandal kohal oli Pärnu (52 näitust, 4 näitusemaja). 2024. aastal toimunud 883-st näitusest osalesid vähemalt 221-l näitusel väliskunstnik(ud) või -kuraator(id). 701 näitust 883-st ehk 79,4% kõigist näitustest on külastatavad tasuta.
Muutused külastatavuses
2024. aastal kahanes eelmise aastaga võrreldes külastatavus 1 680 827 külastuseni, mis on 32% väiksem kui 2023. aastal (-799 322 külastust). Siinkohal tuleb aga mainida, et sel korral täpsustasime statistika kogumise meetodit, mis mõjutab osaliselt ka näitusekülastuste koguarvu. Seetõttu ei ole näitusekülastused aastate lõikes üks-ühele võrreldavad.
Suurima näitusekülastuste arvu muutusega on Kumu Kunstimuuseum, mille näituste külastatavus oli koguni 254 883 külastuse võrra väiksem kui eelneval aastal (2024. aastal 590 305 külastust, 2023. aastal 845 188 külastust), samas näituseid korraldati 4 võrra rohkem (2024. aastal 19 näitust, 2023. aastal 15 näitust). Kumu Kunstimuuseumi näitusekülastuste andmeid analüüsides võib aga eeldada, et nende külastuste lugemise meetod on muutunud täpsemaks, mis mõjutab eelmise aastaga võrreldes kogukülastuste arvu olulisel määral.
Lisaks mõjutab 2024. aasta näitusekülastuste koguarvu see, et muidu suure külastajate arvuga ja mitmesuguseid näituseid korraldav Eesti Rahva Muuseum korraldas 2024. aastal eelmise aastaga võrreldes poole vähem kunstinäituseid (2023. aastal 14 kunstinäitust ja 355 868 näitusekülastust, 2024. aastal 7 kunstinäitust ja 128 874 näitusekülastust).
TOP10 kõige külastatumat näitust
10 kõige külastatumat näitust kuuluvad kõik Eesti Kunstimuuseumi näituste hulka. Endiselt on esimesel ja teisel kohal Kumu Kunstimuuseumi püsinäitused „Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700-1945“ (103 695 külastust) ja „Konfliktid ja kohandumised. Nõukogude aja Eesti kunst (1940–1991)“ (88 936 külastust). Kolmandal kohal on Niguliste Muuseumi püsinäitus (86 789 külastust). Neljandal kohal on Kadrioru Kunstimuuseumi püsinäitus „Madalmaade, Vene, Itaalia ja Saksa kunst“ (75 751 külastust). Püsinäitustest on veel viiendal ja kaheksandal kohal vastavalt Kumu Kunstimuuseumi näitus „Tulevik on tunni aja pärast. Eesti kunst 1990. aastatel“ (62 904 külastust) ja Kadrioru Kunstimuuseumi näitus „Skulptuurikogu avahoidla“ (45 450 külastust). Ajutistest näitustest on kuuendal kohal Kumu Kunstimuuseumi näitus „Jevgeni Zolotko. Aadama Saladus“ (53 145 külastust) ja seitsmendal kohal Kadrioru Kunstimuuseumi näitus „España Blanca y Negra. Hispaania maastikud Fortunyist Picassoni“ (46 107 külastust). Üheksandal ja kümnendal kohal on vastavalt Kumu Kunstimuuseumi ajutised näitused „Elisarion. Elisàr von Kupffer ja Jaanus Samma“ (37 515 külastust) ja „Maastiku avamine. Jaan Toomik“ (36 278 külastust).
883-st näitusest kümme kõige külastatumat näitust moodustab 39,7% kõikidest näitusekülastustest 2024. aastal. Näitustest, mis ei kuulu Eesti Kunstimuuseumi näitusemajade näituste hulka, on 12. kohal Eesti Rahva Muuseumi näitus „Sürrealism 100. Praha, Tartu ja teised lood…“ (31 980 külastust).
TOP näitusemajad
Sellel korral kogusime näitusemaja külastatavust teisiti. Kui varem analüüsisime näitusemaja külastatavust näituste külastuste põhjal, siis sel korral küsisime näitusemajadelt eraldi näitusemaja külastanud inimeste arvu. Kahe meetodi erinevus seisneb selles, et näitusemajad, kus on korraga lahti mitu näitust, said eelmise meetodi järgi suurema külastatavuse numbri kui näitusemajad, kus on korraga lahti ainult üks näitus, kuna külastatavust loeti näituseti eraldi.
TOP 10 näitusemajade sekka on uue meetodi järgi arvestatud ainult näituseasutused, kus näitusemaja külastajate arvu hindamine on võimalik (st kas piletimüügi põhjal või kui näituseasutuses on korraga avatud ainult üks näitus). Samuti on TOP 10 näitusemajade seast välja arvatud näituseasutused, mis korraldavad lisaks kunstinäitustele ka teisi näituseid.
Esimesel kohal on suurima näitusemaja külastajate arvuga Kumu Kunstimuuseum (115 554 külastajat), teisel kohal Fotografiska (101 982 külastajat), kolmandal kohal Niguliste Muuseum (87 461 külastajat), neljandal kohal Kadrioru Kunstimuuseum (76 725 külastajat), viiendal kohal PoCo (54 996 külastajat), kuuendal kohal Tartu Kunstimuuseum (17 253 külastajat), seitsmendal kohal EKA Galerii (16 456 külastajat), kaheksandal kohal Uue Kunsti Muuseum (15 408 külastajat), üheksandal kohal Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum (14 024 külastajat) ja 10 kohal Mikkeli muuseum (12 444 külastajat).
Kunstnikutasude maksmine näitustel
Sellel korral küsisime infot ka näitustel kunstnikutasude maksmise kohta. Andmeid küsime teema teadvustamise ja valdkonnasisese taustinfo kogumise jaoks ning on siin statistikas välja toodud üldistatult analüütilistel eesmärkidel. Kunstnikutasude maksmise kohta küsisime infot ilma summadeta, jah/ei-küsimusena.
Kokku analüüsisime 871 näitust, püsinäituseid nende sekka ei arvestatud. 185 näitusel 871-st (21,2%) maksti kunstnikutasusid ja 479 näitusel (55%) kunstnikutasusid ei makstud. 871-st näitusest 207 puhul (23,8%) puhul kunstnikutasude maksmise kohta info puudub.
Keeleline kättesaadavus
2024. aastal toimunud näitustest analüüsiti 668 näitust, mille näitusetekstide keeleline info oli olemas. Neist 31,4% olid kättesaadavad ainult eesti keeles, ülejäänud 68,6% olid kättesaadavad vähemalt eesti ja inglise keeles. Keeleliselt kõige kättesaadavamad näitused on endiselt Fotografiskas, mille kõigi näituste tekstid on lisaks eesti ja inglise keelele ka soome ja vene keeles. Keeleliselt kättesaadavaimate näitusemajade seas on ka Tallinna Kunstihoone, Narva Muuseumi Kunstigalerii ja Narva Kunstiresidentuur, mille pea kõik näitused on saadaval eesti, inglise ja vene keeles. Tampere Maja Galerii kõik näitused on saadaval eesti, inglise ja soome keeles.