Angela Maasalu (1990) on maalikunstnik, kes käsitleb oma loomingus isiklikke ja intiimseid teemasid. Teda huvitab vastuoluline inimkogemus, mis tunnistab korraga õnne ja õnnetust, elu dramaatilisust ning koomilisust. Ta kasutab lugude jutustamiseks sageli autobiograafilisi fragmente, kombineerides neid sümboolsete ja poeetiliste kujunditega, et laiendada iseenda kogemus üldinimlikuks. Tema loomingule on omane metafooririkkus, muinasjutulisus ning pilditaguse narratiivi tähtsus.
Maasalu jõudis isiklike ja argieluliste teemadega tegelemiseni magistriõpingute käigus ning pärast kooli lõpetamist on ta puudutanud oma põlvkonnakaaslaste igapäevaseid probleeme. Oma loomingus käsitleb ta sotsiaalsust, suhteid, personaalset ruumi ja kodutunnet. 2016. aastal toimus Londonis The Back Room projektiruumis Maasalu isikunäitus „Home“, millele 2017. aastal järgnes Vaal galeriis „Kodu II“. Performatiivse näituseprojekti raames jätkas Maasalu erisuguste kodu tähenduste lahtimõtestamist, ehitades endale galeriiruumi maja ning suhestudes seejuures institutsionaalse valge kuubiga. Tuues välja vastandused, nagu turvaline ja lähisuhete tõttu ohtlik kodu, avalik ja privaatne ruum ning eesmärgid ja reaalsed võimalused, mõtiskles Maasalu enesekehtestamise viiside üle kaasaegse kunsti kontekstis. Kodu tähenduse ja turvatunde teemaga tegeles ta veel isikunäitusel „Clytemnestra never loved you“ (2016) Kreekas DA galeriis ning kodutuse, kogukondlikkuse ja pideva teelolemisega seotud teemadega grupinäitusel „Metafoorid kodule“ (2018) Tartu Kunstimuuseumis.
2019. aastal leidis Tallinna Kunstihoone galeriis aset Maasalu näitus „Throbwerk“ (koos Kate Lyddoniga, kuraator Tamara Luuk), mis keskendus naisekeha tähendustele ja funktsioonidele ühiskonnas. Maasalu eksponeeris näitusel ekspressiivseid ja emotsionaalseid maale ning joonistusi, mis toovad esile füüsilise ja emotsionaalse valu, armastuse ja vihkamise, alanduse ja häbi ning ihade ja kannatuste vahekorra. Ta lõhkus kunstiajaloo kaanoni kehtestatud naiselikkuse kujutamise koode ning tõi vägivaldsel viisil esile naisekeha kui tarbitava objekti ajas hääbuva (turu)väärtuse.
2019. aasta lõpus Hobusepea galeriis toimunud isikunäitusel „Koobas unustatud unistustele“ lõi Maasalu kujundi koopast kui mälestuste ja unistuste salvest. Näitus kinnitas kunstniku huvi sõna ja teksti vastu ning demonstreeris nende mõju tema loomingule. Paralleelselt maalidega esitles Maasalu muinasjutulisi ja allegoorilisi tekste.
Angela Maasalu elab ja töötab Londonis. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis maali ja kunstiajalugu (BA 2012), Eesti Kunstiakadeemias maali (MA 2015) ning täiendanud end Inglismaal UAL Central Saint Martinsi ülikoolis (2013–2014). 2017. ja 2019. aastal oli ta nomineeritud AkzoNobeli kunstipreemiale (varem Sadolini kunstipreemia). Tal on olnud isikunäitusi Tallinnas, Londonis, Irákleios Kreekas ja Shanghais.