Ann Pajuväli (1990) on graafikutaustaga kunstnik ja illustraator, kelle peamisteks väljendusvahenditeks on joonistamine ja installatsioon. Oma töödes kujutab ta argielu esemeid ja olukordi, mis jäävad sageli oma tavapärasuses märkamatuks. Tihti kasvavad tema joonistustest välja mängulised kolmemõõtmelised objektid. Pajuvälja köidab vormide universaalne äratuntavus – ta abstraheerib reaalse maailma esemeid tundmise ja mittetundmise kitsal piiril.
Pajuväli on näitustel osalenud alates 2013. aastast. Tema graafikaeriala lõputöö „Pick One Thing, Anything“ (2017) pälvis Eesti Kunstiakadeemia noore kunstniku preemia. Tekstilistest ja pildilistest poeetilistest mõistatustest koosnevat kunstnikuraamatut raamistas puitkonstruktsioonina loodud minimalistlik ruumiinstallatsioon-kiosk, mis moodustas mõjusa sümbiootilise terviku.
2018. aastal toimus Pajuväljal Draakoni galeriis isikunäitus „Põrkepinnad ja pehmed maandumised“. Näitusel olid väljas värvipliiatsi- ja digijoonistused ning installatiivsed objektid, mille abstraheeritud geomeetrilised motiivid meenutasid spordiväljakute elemente. Pajuväli kontseptualiseeris põrkepindu kui jonnakaid takistusi, mis galeriiruumis tekitasid vaikelulise lavastuse tunde. Kohandudes joonistustel visualiseeritud põrkepindadega, lõi ta abstraktseid objekte, mis viitasid pehmele kukkumisele.
Pajuväljal on korraga käsil mitu jätkuvat digijoonistussarja, mis jäädvustavad nihestunud viisil kunstniku argielulisi fragmente. 2019. aastal alguse saanud sari „Kodu“ kujutab koduseid etüüde ja hingetõmbepause, mis jäädvustavad poeetilisi pilte näiteks taimedest või toiduainetest. Pajuväljale omasel moel on need objektid ära lõigatud oma loomulikust keskkonnast ja ilmuvad vaataja ette puhtal taustal perspektiivireegleid trotsides, muutes sel viisil argiobjektid kummaliseks või tähelepanuväärseks. Sari „Piki kõveraid ja nurki“ (alates 2019) keskendub pigem välise keskkonnaga seotud tähelepanekutele, kujutades näiteks fragmentideks lammutatud mänguväljakuid või parke, mis eri tasapindade kaudu mõjutavad ruumitaju.
Pargilikust motiivist juhindub ka Pajuvälja teos „Üle ääre, ümber tiigi“ (2020), mida näidati esimest korda 7. Artishoki biennaalil Kadrioru kunstimuuseumis. Installatsioon koosneb 2,6 meetrit laiast graafilisest joonistusest ja betoonäärekividest. Töö inspiratsiooniks oli Tallinna asumi Õismäe tsentraalplaneering – paneelmajad moodustavad mõttelise ringi haljasala ja selle keskel asuva tiigi ümber. Loodud teos kõrvutab Õismäe planeeringut Kadrioru barokse pargi reeglistikuga.
2021. aastal toimus Pajuväljal Hobusepea galeriis näitus „Kevad ekspress“ (koos Misa Asanumaga). Väljapanek koondas kunstnike joonistusi, keraamikat, betoontooteid ja leidobjektidest valmistatud installatiivseid teoseid, mis kõnelesid mujal olemise igatsusest ning fiktiivsete maailmade loomisest. Eksponeeritud tööd viitasid korraga argielust tuttavatele asjadele ning mängulistele mõttekujutelmadele. Pajuväli näitas digijoonistusi ja installatsioone, mis olid dialoogis Asanuma keraamika ja leidesemetest koosnevate teostega.
Ann Pajuväli lõpetas Eesti Kunstiakadeemias graafikaeriala (MA, 2017; BA, 2015). 2017. aasta kevadel pälvis Pajuväli magistritöö „Pick One Thing, Anything“ eest Eesti Kunstiakadeemia noore kunstniku preemia. Pajuvälja illustratsioonid ilmuvad regulaarselt kultuurilehes Müürileht.