Flo Kasearu (1985) on kunstnik, kes seob oma loomingus tegevuskunsti praktikaid video, foto, maali ja installatsiooniga. Tema tööd on olemuselt hooajalised ja uurimuslikud, lahates probleeme rohujuuretasandil ja tegeldes teemadega, nagu vabadus, patriotism ja rahvuslus, koduvägivald ning ühiskondliku ruumi ja privaatsfääri vastandused. Sageli kiiresti ja reaktsiooniliselt töötades reageerib Flo erinevatele sotsiaalsetele protsessidele peene huumoriga. Flole on omane muuta eluloolised sündmused kunstiteosteks.

Ühes varasemas rahvuslust käsitlevas performance’is „Eesti skulptuur“ (2005) seisis Flo rahvariietesse rõivastatuna galeriis postamendi otsas, kaelas silt „Ma olen surnud“ – sel viisil signaliseeris kunstnik ohte ja hirme oma identiteedi ning koduriigi saatuse suhtes. Videos „Mulgi reisid“ (2007) tutvustab eesti rahvariietesse rõivastatud naine Berliinis Eestit. Video peategelane käitub kui isehakanud diplomaat, kes on võtnud oma kohustuseks tutvustada inimestele tänaval oma koduriiki. Mõjudes müügiagendina, äratab tema tegevus idee Eesti riigist kui turuloogika järgi käituvast firmast. Videoteoses „Eesti unistus“ (2011) arendab Flo patriotismi mõistet, rääkides koduigatsusest ning kodus kui pantvangis olemisest. Video peategelane on kahevaheloleku ilmekas näide: ta tahab olla siin ja mujal, kodus ja kodust ära.

2013. aastal asutas Flo Kasearu omanimelise majamuuseumi, mis on igapäevaselt ümberkujunev koha- ja teemaspetsiifiline ekspositsioon kunstniku loomingust tema kodus. Kunstnik on muuseumi loonud mitmesuguseid kohaspetsiifilisi töid, mis käsitlevad majaomanikuks olemist ja sellega kaasnevaid probleeme – „Majaomaniku halvad unenäod“ (2013), „Ars Longa Vita Brevis“ (2013) jpt. Viies oma kodus läbi ekskursioone, nihestab ta era- ja avaliku ruumi kontekste. Flo on samal kombel toiminud ka teoses „Pidu kõrvalmajas“ (2014) ning osalus-performance’il „Ainult liikmetele“ (2017) Performa biennaalil.

Videoinstallatsioonis „Ülestõus“ (2015) avaldub Flo loomingus oportunistlik printsiip, lavastades katusetööde parandamisest maagilise stsenaariumi, kus musta riietunud tegelased voldivad katuseplekist lennukeid. Drooniga filmitud video viitab kõrgendatud sõjaparanoiale ja pingelistele rahvusvahelistele suhetele.

Flo on õppinud Eesti Kunstiakadeemias maali (BA) ja vabasid kunste (MA). Ta on end aastase vahetusüliõpilasena täiendanud Berliini Kunstiülikoolis Rebecca Horni multimeediastuudios, kus ta alustas tegevust video- ja performance’i-kunsti vallas. Tema hiljutiste isikunäituste hulka kuuluvad „Ainult liikmetele“ Performa biennaalil New Yorgis (2017), „We Are On the Way“ Zachęta Projektitoas Varssavis (2014), „Flo Kasearu’s majamuuseum“ Flo Kasearu majamuuseumis Tallinnas (alates 2013), „21.05.09 / 14.06.09“ (koos Tõnis Saadojaga) Kaasaegse Kunsti Keskuses (CAC) Vilniuses, Kunstnike Majas Tartus ning Tallinna Kunstihoone galeriis Tallinnas (2011–2012). Kasearu on autasustatud Sõltumatu Etenduskunsti Auhinnaga (2016), Köler Prize’i grand prix’ga (2012) ja Noore Kunstniku preemiaga (2008).

Lisaks

Valitud projekte

EAS Logo