Krista Mölder (1972) on kunstnik, kelle looming keskendub ruumile ning vaatajakogemusele. Tema fotod ja videod on täis potentsiaali – perspektiivide kontuure, võimaluste piirjooni. Teda huvitab teose juures just pildist välja, pildi kõrvale jääv osa.
Möldri geograafiaharidus on leidnud väljenduse nähtuste diskreetsel kaardistamisel, vaatluste ja ideede esitamisel visuaalselt struktureeritud kujul. Ühe tema esimese sarja „Maamärgid“ (2007) eesmärgiks oli ruumi ja fotograafia poeetilise keele võimaluste uurimine. Nii ka fotoseeria „Vahe-maa“ (2016), mis kujutab maastikku mitteruumiliselt, balansseerides maali ja foto vahel. Need linnulennult pildistatud vaated kaardistavad justkui võimatut, pannes sealjuures kahtluse alla foto tõesuse.
2010. aastal valiti Mölder osalema EU–Japan Fest korraldatud projektis „European Eyes on Japan. Japan Today, vol. 13“, mille käigus viibis ta Akita residentuuris ja seejärel osales näitusel. Jaapani arhitektuur, näiteks arhitekt Seiichi Shirai hooned Akita regiooni metsades, on mõjutanud Möldri ruumitaju. Sellest tulenevalt võib tema pildikeeles ühtpidi ära tunda inimtekkelisi ja looduslikke vorme, mis taanduvad laiema haardega tervikus justkui kahemõõtmelisteks värvipindadeks. Tema avarates ülesvõtetes näeb tähelepanelik silm alati rohkesti detaile, kuid neid on jäädvustatud viisil, mis ei lase piltidel kunagi ülepakutult mõjuda.
Mölder pildistab keskformaatkaameraga filmile ning enamasti oma fotosid digitaalselt ei manipuleeri. Ta leiab tundliku silmaga fotograafilisi ja esteetilisi vaikelusid nii parkidest ja aedadest kui ka linnast ning elu- ja tööruumidest. Aknad, uksed ja muud üleminekud on Möldri loomingus sageli korduv motiiv . Üldjuhul avanevad need seestpoolt välja, st vaataja on koos kunstnikuga „siin“ ruumis.
„Potentsiaal“, „tühjus“, „paus“ ja „jõudeaeg“ on märksõnad, mis läbivad Möldri fotosarju, keskendudes vahehetkele sündmuste reas – millelegi eelnevale enne selle teiseks saamist. Näitusel „Kohalolu“ (Tallinna Kunstihoone galerii, 2012) on paus ja tühjus peamised kandvad motiivid, näitustel „Mittekohad“ (Temnikova & Kasela galerii, 2013) ja „Igavus pole naudingust kaugel“ (Draakoni galerii, 2010) rakendas Mölder neid aga meetodina. Kui üldiselt puuduvad Möldri töödes inimesed, siis erandina saab välja tuua video „You/Blue“ (2015), milles on kujutatud kunstnikku ja tema sõpra, nende dialoogi, misläbi on võimalik kuulamise ja kaja kaudu iseendaga kohtuda.
Fotoseeriast ja videost koosnev „exsistere“ (2016) viitab eksistentsiaalsele seisundile – ilmsikstulemisele, võimalikukssaamisele. Videos võib märgata vaataja silme eest mööda jooksvat lumivalget koera – vaade projektsioonile on siin piiratud. Sarnasele stsenaariumile on üles ehitatud ka samanimelised fotod.
Näitusel „Arhiivi ja arhitektuuri vahel“ eksponeeris Mölder viieosalist fotosarja ja videot „Toast lahkumata“ (2016, koos Neeme Külma ja Taavi Talvega), mis on üles võetud Kumu kunstimuuseumi ruumides ja hoovis. Sissevaated muuseumi hoidlatesse on jäädvustatud nende igaveste kogude ühe võimaliku tulevikuhetkena. Ühistööna valmis ka Evald Okase muuseumis toimunud näitus „Vajudes läbi“ (2017, koos Sirja-Liisa Eelmaga), mis keskendus ruumi eri käsitlus- ja kogemisviisidele – kunstnikud võrdlesid ruumilisi dimensioone, jälgides samal ajal nende mõju vaatajale.
Krista Mölder on õppinud geograafiat Tartu Ülikoolis (BSc, 1994); fotograafiat Tartu Kõrgemas Kunstikoolis (BA, 2001), Westminsteri Ülikoolis (MA, 2004) ja Eesti Kunstiakadeemias (MA, 2006). Näitustel on ta osalenud alates 2000. aastate algusest. 2003. aastast on Mölder andnud loenguid Eesti Kunstiakadeemias. 2016. aastal oli ta nomineeritud Köler Prize’i auhinnale. Mölder on Fotokunstnike Ühenduse FOKU üks asutajaid. Teda on autasustatud Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiaga (2020). Tema teosed on Euroopa Keskpanga, Deutsche Banki ja Eesti Kunstimuuseumi kogudes ning erakollektsioonides. 2022. aastal viibis Krista Mölder WIELS-i Kaasaegse Kunsti Keskuse residentuuris. Ta on üks riikliku kunstnikupalga saajaid aastatel 2023–2025.