Mare Vint, vaade näitusele "Nothing but Time", kuraator Francesco Tenaglia, galerii Goswell Road, Pariis, 2021. Foto: Goswell Road.

Mare Vint (1942-2020) oli graafik, kes oma loomingus on kujutanud „ideaalmaastikku”, püüdes tabada looduse ja inimkätega loodu kooskõla. Tema töödes võib maastikku vaadelda kui sümbolit, mille kaudu väljendas kunstnik igatsust täiusliku ja harmoonilise eksistentsi järele. Joonistuste alusmaterjalina kasutas ta fotosid, ent käib nendega üsna vabalt ringi, mistõttu mõjuvad teosed vaatajale tuttavlikult, kuigi neil pole reaalsuses vastet. Mare Vindi töid iseloomustab detailinappus, kuid sealjuures on motiivi pingestatud vihjete ja tühjuse kaudu. Joon on Mare Vindi kujundisüsteemi alus – just peened jooned loovad tema teostele iseloomulikke hapraid ja ühtlasi tugevaid kujundeid.

Mare Vindi tulek kunstiellu 1960. aastate lõpus langes kokku range poliitilise korra muutusega, mis toetas ka kunstirühmituse ANK kunstiuuendusi. Kuulumata otseselt grupi liikmete hulka, oli ta nendega siiski tänu sõprussuhetele seotud. Esimene litotõmmis valmis Vindil 1973. aastal ja edaspidi jäigi litograafia tuši ja värvipliiatsijoonistuse kõrval tema loomingus valdavaks.

Kunstiajaloolane Jüri Hain on kasutanud Mare Vindi varasema loomingu kirjeldamiseks joonistust „Naised, linnud ja puud“ (1973), järgnevale kümnendile on aga iseloomulikuks sarjad „Õhk ja metall“ (1988) ja „Lõhutud ringid“ (1990–1992) ning seejärel suurejooneliselt kokkuvõttev sari „Maa ja taeva vahel“ (1999–2000). 1990. aastatel täienes kunstniku looming tavapärase alusmaterjali paberi kõrval lõuendi kasutuselevõtmisega. Arhitektuuriobjektide vorm on aja jooksul muutunud üha lihtsamaks.

Mare Vint õppis 1962–1967 ENSV Riiklikus Kunstiinstituudis klaasikunsti. Tal on olnud arvukalt isikunäitusi, nt Pori Kunstimuuseumis (1982), Eesti Kunstimuuseumis (1979), Kunstverein Sentmaring Münsteris (1998), Toompea lossi kunstisaalis (2001, koos Sirje Rungega), Hobusepea galeriis (2010, koos Vilen Künnapuga), Vabaduse galeriis (2012), Kumu kunstimuuseumis (2017, koos Jaanus Sammaga).

Ta on korduvalt osalenud välismaistel biennaalidel, kuigi Nõukogude Liidus oli keelatud töid riigist välja saata, nt International Biennial Exhibition of Prints Tokyos (1975), Premi International Dibuix Joan Miro Barcelonas (1973), Norwegian International Print Biennial Fredrikstadis (1982, 1995, 1999).

1972. aastal võitis Vint Rijeka rahvusvahelise joonistusbiennaali preemia, 1975. aastal Ljubljana rahvusvahelise graafikabiennaali preemia ning aastatel 1977, 1986, 1989, 1992 Tallinna graafikatriennaali preemia. 2015. aastal autasustati Mare Vinti Valgetähe neljanda klassi ordeniga.

Lisaks

Valitud projekte

Toeta meid