Sirja-Liisa Eelma (1973) on kontseptuaalne maalikunstnik, kelle pildikeelt iseloomustavad visuaalselt minimalistlikud struktuurid. Tihti kasutab ta korduva kujundi aeglast muutumist, et mõtestada teemasid, nagu tähenduse puudumine, pausi füüsiline kogemus, vaikus ning nähtava ja nähtamatu piiritlemine. Eelma praktika toetub maalimise ajalise faktori ning ruumikonteksti koosmõjule, tema teostele on omane sisekaemus ja meditatiivne rahu. Eelma värvivalik on nüansipeen, tundlike gradatsioonidega, valdavalt pastelne.
Eelma tegutseb kunstnikuna alates 1990. aastate teisest poolest. Oma varases loomingus tegeles ta muu hulgas tähtede ja kujundite mängulise kõrvutamisega. Näitusel „Õ><Ö“ (2006, Tallinna Linnagalerii) eksponeeriti sarja, mis pakkus teoreemi Õ ja Ö samasuse tõestamiseks; väljapanek „Igapäevane leksika“ (2006, Hobusepea galerii) kombineeris eri märgisüsteemidest pärit elemente ühtseks tervikuks. Alates 2000. aastate teisest poolest keskendub ta aina rohkem maalikunsti protsessuaalsusele, lastes end juhtida aja kulgemisel, korduva kujundi maalimisest tuleneval naudingul ja üksiolemisel.
Maalisari ja näitus „Varjatud aine“ (2003, Hobusepea galerii) tegeles varjatud või aimatava objekti ja keskkonnaga seotud ootuste ning hirmudega. Selle sarja mõtteliseks jätkuks oli väljapanek „Ei ole midagi“ (2012, Draakoni galerii), mille kõik eksponeeritud maalid kujutasid kardinaid. Näituse pinge vormus monotoonse kardinakujundi ootusärevas korduses, samal ajal kui väljapaneku pealkiri lubas turvalist keskkonda. Motiivikordus oli tähenduslik element ka näitusel „Ootesaal“ (2014, Hobusepea galerii), kus kunstnik näitas sarnaseid interjöörivaateid ning lõi galerii ja kujutatud ootesaali analoogsust kasutades installatiivse lahenduse abil ruum-ruumis-mulje.
Kuusnurgamotiivil põhinev maalisari „Tühjenev tähendusväli“ (2014) oli Eelma loomingus esimene, milles näeb abstraktse geomeetrilise kujundi sümmeetrilisel kordusel ning aeglasel muutusel põhinevat maalilaadi. Seeria idee on tekitada tänapäeva visuaalsest infost ülekoormatud maailmas paus, kõigepealt neid maaliva autori enda ja seejärel vaataja jaoks.
Maalisarja „Kerge eine“ (2017) pildiline aines pärines Tallinna vanalinnas asuva Hop galerii ruumilisest keskkonnast. Seeria lähtekohaks oli soov ühendada maalikunst ja galeriiruum, kerguse ning naudingu tundmise kogemus, et luua askeetlike teoste abil külluslik elamus. Vormiliselt jätkas Eelma ühe korduva ja vaid minimaalselt teiseneva motiiviga töötamist, maalides seekord galerii juugendstiilis põrandaplaate. Sarja mõte oli visualiseerida maalimiseks kuluvat suurt hulka aega ja pakkuda võimalust kogeda pausi. Loodud teostega demonstreeris kunstnik oma jätkuvat huvi visuaalselt minimalistlike, ent kontseptuaalselt mahukate teemade vastu.
2017. aastal Evald Okase muuseumis toimunud näitus „Vajudes läbi“ (koos Krista Möldriga) tegeles ajahetke pikendamise ja kohalolu võimaldamisega. Näitusel sai näha Eelma maalisarja „Kerge eine“, Möldri fotosid ning koostöös sündinud fotoseeriat Eelma ateljees pildistatud maalidest. Kunstnikud kasutasid kordamist, et luua olukord, mis tekitab paigale jäämise kogemuse. Mängides tühja ruumi ning tähenduste paljususe ideega, viitasid kunstnikud vaataja olulisusele tõlgenduslikke sildu ehitada ja narratiive luua.
2019. aasta sügisel viibis Eelma kunstiresidentuuris Prantsusmaal Grez-sur-Loingis. Seal tehtud päevikumärkmete ja fotode põhjal valmis 2020. aasta kevadel koostöös Tõnis Jürgensiga videopostkaardi vormis jutustus, mis jälgis kunstniku argipäeva ja mõtteid uue maalisarja „Kirjutada oma / sinu nime“ loomise algfaasis. Pealkirja all „Postkaart viies pildis“ eksponeeriti videojutustust Hop galeriis 2020. aasta lõpus ja 2021. aasta alguses.
2021. aasta alguses Tallinna Kunstihoone galeriis avatud näitusel „Korduvad mustrid“ (koos Mari Kurismaaga, kuraator Tamara Luuk) oli väljas Eelma maalisari „Kirjutada oma / sinu nime“ (2019–2021). Nii nagu eelmised maaliseeriad tuginesid ka selle sarja maalid ühe kujundi kordusel. Erinevalt varasematest seeriatest, kus Eelma kordas maalipinnal üldtuntud või galerii arhitektuurist leitud kujundit, põhineb selle sarja läbiv kujund kunstniku mälupiltidel. Seoseid võib näha lootose, lehviku, sule, tiiva, ukse või peegliga. Maalides on kasutatud osaliselt hõbe- ja kuldpigmenti, mis valguse langedes rõhutab maalipinnale peegelduvust.
Sirja-Liisa Eelma on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maalikunstieriala (MA 1996), 2018. aastal alustas doktorantuuri. 2016. aastal tunnustati teda Konrad Mäe preemiaga. Tema teoseid leidub nii erakogudes kui ka Eesti Kunstimuuseumi kogus. Tal on olnud arvukalt isikunäitusi ning ta on osalenud grupi- ja kuraatorinäitustel Eestis ja välismaal.