Raamat kaasneb näitusega „Ilmne paratamatus“ Eesti paviljonis 55. Veneetsia biennaalil.
„Kui ma neid tõendusi ei usalda, siis miks ma peaksin üldse mingeid tõendusi usaldama?“ küsis Ludwig Wittgenstein iseendalt teoses „Tõsikindlusest“. Dénes Farkase teoseid läbib usaldamatus maailmast leitud tõenduste vastu; eest leitud selle maailma vastu. Hüsteeriliselt taastoodetud paberist lavastatud arhitektuurimaketid, mis on vangistatud kohmakasse, fotolikku raami, on kujuteldavate ja rääkimata tekstide abstraktsed varjupaigad. Sõnad on tekstimaailma lavastuse tegelased.
Raamatule on sissejuhatuse kirjutanud näituse komissar Maria Arusoo. Faraksi loomingut ja näituse kontseptsiooni laiemasse kultuuriteoreetilisse ja filosoofilisse raamistusse asetavad tekstid on kirjutanud Maurice Blanchot, Adriana Cavarero, Bruce Duffy, Markus Miessen ja Daniele Monticelli.
