„Sada särki seljas“ on Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse ja Tallinna Kunstihoone koostöös valmiv näitus, mille kuraatorid on Sten Ojavee (KKEK) ja Siim Preiman (Kunstihoone). Näitus avatakse 5. augustil kell 18.
„Sada särki seljas“ vaatleb T-särgi kui materiaalkultuuri objekti ilmnemist Eestis. Mäluasutustest, erakogudest ja otse valmistajatelt laenatud särkide hulgas on disaini- ja kunstiteoseid, poliitilise sõnumiga särke, kurioosumeid ja täiesti tavalisi tarbesärke, mille najal joonistuvad vihjamisi välja olulised teemad ja arengud lähiminevikust.
Eksponeeritud on särke väga erinevatelt autoritelt, teiste hulgas on esindatud: Reet Aus, Kertu Ehala ja Ave Teeääre, Marco Laimre, Laivi, Peeter Sepp, Saima Priks, Juku-Kalle Raid ja Johannes Säre.
T-särk muutus 20. sajandi jooksul üheks enim kantud moeesemeks, olles odav ja lihtne vahend inimestel ja ettevõtetel enda poliitiliste, individuaalsete ja kaubanduslike sõnumite väljendamiseks. Sootunnusteta T-särki peetaksegi sageli üheks kõige demokraatlikumaks rõivaesemeks, sest see on teistega võrreldes väga ambivalentne. Seda võib kanda tööl või kodus, trennis või pidulikul vastuvõtul. T-särk kannab endas viiteid moderniseerunud ühiskonna parimatele ja halvimatele omadustele.
Endisest alussärgist on saanud näiteks protesti- ja vastupanukultuuri lahutamatu osa. Sõjavastased, naisõiguslased, keskkonnaaktivistid ja paljud teised liikumised on T-särki oskuslikult kasutanud oma hääle kuuldavaks tegemiseks. Paraku on T-särk ka masstootmise ja kaasneva liigtarbimise ideaalne näidistoode. Kogu maailm, eesotsas arengumaadega, on sõna otseses mõttes tekstiilijäätmete, sh T-särkide alla mattumas. Hoolimata välisest lihtsusest ja ambivalentsusest on T-särk salakavalalt keerukas ning selle olulisus, funktsioon ja tähendusvarjund sõltuvad suuresti vaatlemise kontekstist.
Sten Ojavee on Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse (KKEK) kuraator, kelle peamine huvi on identiteedipoliitika, rõivaste roll, tähendus ja kasutusala tänapäeva ühiskonnas. Õppinud Eesti Kunstiakadeemias kunstiteadust (BA) ning Tallinna Ülikoolis kultuuriteooriat ja filosoofiat (MA). Viimaste projektide hulka kuuluvad „Tiira-taara, tuia-taia, pimesikk tuli meie majja“ EKKM-is (kaaskuraator), 2019 ja VI Artishoki biennaal Balti jaama ootepaviljonis, 2018.
Siim Preiman on Tallinna Kunstihoone kuraator, kelle kuraatoriprojektid seiravad kunsti võimalikku rolli üleilmsetele jõududele vastupanu osutamisel, keskendudes kunsti tegemise eetikale ja ühiskonnas väheräägitud lugudele. Õppis Eesti Kunstiakadeemias kunstiteadust. Viimaste kuraatoriprojektide hulka kuuluvad Maria Valdma isikunäitus „Mälupalee“ Tallinna Linnagaleriis, Mihkel Ilusa ja Paul Kuimeti paarisnäitus „Lõputa lugu“ (2020) ning rahvusvaheline rühmanäitus „Hea olemise kunst“ Tallinna Kunstihoones (2019).
Näitus on valminud Tallinna Kunstihoone ja Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse koostöös ning jääb avatuks 10. oktoobrini.