61. Veneetsia biennaali Eesti paviljoni kunstniku valib välja rahvusvaheline žürii, kuhu kuuluvad välisekspertidena Chus Martínez, Hendrik Folkerts, Lolita Jablonskiene, Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo, KKEKi nõukogu esindaja Anu Allas ja kultuuriministeeriumi esindaja Maria-Kristiina Soomre.
Sel aastal toimub konkurss kahes voorus. Esimesse vooru oodatakse kunstnikelt portfoolioid ja motivatsioonikirju 30. septembriks. See voor on anonüümne, žüriiliikmed töötavad iseseisvalt konkursile laekunud materjalid läbi ning oktoobri keskpaigaks valitakse välja umbes viis kunstnikku. Teise vooru valitud kunstnike juurde teeb žürii stuudiovisiidid 19.–21. oktoobril.
Žürii koosseis
Žüriisse kuuluvad erineva taustaga kunstieksperdid nii Eestist kui mujalt. Liikmete valikul arvestas KKEK, et Eesti kunstnike loominguga tutvuksid väljale uut pilku toovad väliseksperdid ning et oleks tagatud ka järjepidevus kohalikus plaanis.
Chus Martínez juhib Baseli kunsti- ja disianiakadeemia FHNW kunsti-, soo- ja loodusuuringute instituuti. Lisaks on ta Madridis ja Veneetsias tegutseva TBA21 fondi kaaskuraator ning 2025. aastal avaneva 36. Ljubljana graafikabiennaali kunstiline juht.
Hendrik Folkerts on kunstiajaloolane ja kuraator. 2021. aastast on ta Stockholmi Moderna muuseumi rahvusvaheliste kaasaegse kunsti näituste kuraator ning näituste osakonna juht. Varasemalt on ta töötanud Chicago kunstiinstituudis, documenta 14 Kasselis ja Ateenas ning Stedelijki muuseumis Amsterdamis.
Lolita Jablonskiene on Leedu ajaloolane ja kuraator. Aastatel 1993–1999 juhatas ta Sorose Kaasaegse Kunsti Leedu Keskust. 2002. aastal sai temast Leedu rahvusgalerii juhataja. Ta on olnud Leedu paviljoni komissar Veneetsia biennaalil 1999. ja 2005. aastal, kureerinud moodsa ja kaasaegse kunsti näitusi nii Leedus kui mujal ning kirjutanud kunstikriitikat nii Leedu kui rahvusvahelistes väljaannetes.
Anu Allas on Tallinnas elav kunstiajaloolane ja kuraator, kelle uurimistöö fookuses on 20. sajandi II poole kunst Eestis ja sotsialistlikus Ida-Euroopas, 1960.–1970. aastate eksperimentaalsed ja performatiivsed kunstipraktikad ning Balti regionaalne kunstiajalugu. Ta on töötanud Kumu kunstimuuseumi kuraator-programmijuhina (2014-2020) ja on praegu Eesti Kunstiakadeemia teadusprorektor.
Maria Arusoo on kuraator ning alates 2013. aastast Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse juhataja ja Veneetsia biennaali Eesti paviljoni peakorraldaja. Eesti paviljonis on ta töötanud kunstnike Dénes Farkasi, Jaanus Samma, Katja Novitskova, Kris Lemsalu, Kristina Normani ja Bita Razavi ning Edith Karlsoniga. Arusoo viimatiste kuraatoriprojektide hulka kuuluvad näitus „Läbi su silmaterade musta kuru“ (2023, koos Eha Komissarovi ja Eda Tuulbergiga) Kumu kunstimuuseumis ning Sequences kunstifestivali Islandil (2023, koos KKEKi tiimiga).
Maria-Kristiina Soomre on Kultuuriministeeriumi kunstinõunik. Aastatel 2004‒2011 töötas ta Eesti Kunstimuuseumis projektijuhi ja kuraatorina. Kunstiteadlasena on Soomre fookuses näituste ajaloo erinevad aspektid, mida ta on käsitlenud nii akadeemilistes artiklites kui näituseprojektides. Põhjalikumalt on ta uurinud Veneetsia biennaali ajalugu. Lisaks on Soomre kirjutanud kunstikriitikat ning lugenud loengukursusi Eesti Kunstiakadeemias.
Lisainfo
Lõplik valik tehakse teatavaks 2024. aasta novembris.
Veneetsia biennaal on vanim ja suurim rahvusvaheline kunstisündmus. Eesti osaleb biennaalil rahvuspaviljoniga alates aastast 1997. Eesti ekspositsiooni korraldajaks on SA Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus. Eesti osalemist Veneetsia biennaalil rahastab Kultuuriministeerium. 61. Veneetsia biennaal toimub aprillist novembrini 2026.
Küsimused ja täiendav info:
Maria Arusoo
Veneetsia biennaali Eesti paviljoni komissar
maria@cca.ee
Pressikontakt:
Keiu Krikmann
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse kommunikatsioonijuht
keiu@cca.ee
