17. novembril 2021 anti Rietveldi paviljon järgmiseks Veneetsia kunstibiennaaliks ametlikult Eestile üle. Biennaal toimub 23. aprillist 27. novembrini 2022. aastal.
Piduliku hetke sümbolina andis Hollandi paviljoni korraldava Mondriaani fondi juht Eelco van der Lingen üle Eesti paviljoni korraldava Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse juhile Maria Arusoole üle Rietveldi paviljoni maketi.
Hollandlased näitavad oma kunsti väljaspool Rietveldi paviljoni esimest korda pärast 1954. aastat. 2022. aastal asub nende paviljon Veneetsias Chiesetta della Misericordia kultuurilinnakus. Kuna ajalooline Hollandi paviljon biennaali südames Giardinis on seega tühi, kutsuti sinna näitust tegema Eesti tiim, et tervitada Veneetsia biennaali südames noori riike. Eesti on Veneetsia biennaalil esinenud 1997. aastast, kuid kuna Giardinisse ei ole enam võimalik ehitada uusi hooneid, ei ole noortel riikidel tavaliselt võimalust biennaali peatänaval esindatud olla.
Pidulik üleandmise tseremoonia algas vestlusringiga „Kes esindab keda Veneetsia biennaalil?“, kus kunstimaailma olulised nimed jagasid mõtteid Hollandi ja Eesti kaasaegse kunsti väljade ja rahvusvahelise kultuurikoostöö teemadel. Vestluses, mida juhtis The Calvert Journali peatoimetaja Nadia Beard, osalesid Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse juht ja Veneetsia biennaali Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo, Mondriaani Fondi juht ja Hollandi paviljoni komissar Eelco van der Lingen, Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 loovjuht ja kuraator Kati Ilves ning Stockholmi Moderna muuseumi kuraator Hendrik Folkerts.
Mondriaan Fondi juht Eelco van der Lingen ütles: „Ühekordne paviljoni üleandmine näitab meie tunnustust Eesti kunstiväljale, samal ajal aga annab Hollandile võimaluse astuda mugavustsoonist välja ja vaadata, millise vabaduse annab meile paviljoni seinte vahelt väljatulek. Lisaks on see imeline võimalus tuua kahe riigi kunstiväljad üksteisega tihedamasse kontakti.“
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse juhataja Maria Arusoo: „Mondriaani fondilt tulnud kutse kultuurivahetusele on tunnustus Eesti kunstile ja viimastele 12-le Eesti paviljonile Veneetsias. See on ideaalne hetk pöörata tähelepanu meie andekate kunstnikele, kellega oleme saanud töötada biennaali rahvusvahelisel platvormil. Üks KKEKi peamisi eesmärke on ehitada üles pikaajalisi koostöösuhteid. Seetõttu loodame väga, et Eesti ja Hollandi vaheline koostöö jätkub väljaspool Veneetsia biennaali ja tulevikuski.“
Üleandmisel olid kohal kunstide asekantsler Taaniel Raudsepp Kultuuriministeeriumist ja Hollandi suursaadiku asemik Iris de Groot. Eesti kultuuriminister Tiit Terik kommenteeris paviljoni üleandmist: „Suur tänu Hollandile selle Veneetsia biennaali ajaloos esmakordse austusavalduse poolt, mis annab tunnistust sellest, et meie kunstnikud ja kunstikorraldajad on maailmas silma paistnud oma originaalsuse ja professionaalsuse poolest. Tõestasime taas, et kultuuri abil on võimalik teha ka väikesel riigil end maailmas suuremaks“.
Hollandi suursaadiku asemik Iris de Groot ütles paviljoni maketti üle andes: „Viimastel aastatel on Eesti kunstnikud Veneetsias olnud ühed kõige huvitavamad ja uuenduslikumad. Uuenduslikkus on kultuuriväljal peamine ja seda eriti sellisel suursündmusel nagu Veneetsia biennaal. Me oleme kindlad, et Eestil õnnestub hästi Rietveldi paviljoni võimalusi ära kasutada. Koostöö Eesti ja Hollandi vahel teeb 59. Veneetsia biennaali väga eriliseks“.
Ürituse lõpetas 1999. aastal Eestit Veneetsia biennaali esindanud Jüri Ojaveri performance „Flying Estman“.
Üleandmise sündmus oli osa pikemast uurimisreisist, kus Tallinna kunstiväljaga tutvub grupp Hollandi kuraatoreid ja kunstikriitikuid. Eesti kunstiprofessionaalide grupp teeb vastuvisiidi Hollandisse, et saada ülevaade Amsterdami, Rotterdami ja Haagi kaasaegse kunsti väljadest. Uurimisreise korraldavad Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus ja Mondriaani Fond ühiselt.
Reiside eesmärk on tutvuda üksteise kunstiväljadega, et koostöö laieneks kaugemale Veneetsia biennaalist ning sellest kasvaksid välja ühised projektid tulevikuks.
Täpsemad detailid hollandi ja eesti paviljonide kunstiprojektide kohta 2022. aasta biennaalil antakse teada detsembris 2021.
Eesti paviljon 59. Veneetsia biennaalil
59. Veneetsia kunstibiennaalil saab Eesti paviljonis näha Kristina Normani ja Bita Razavi näitust „Orhideliirium. Isu külluse järele“ (kuraator Corina L. Apostol), mille lähtepunktiks on Emilie Rosalie Saali (1871-1954) akvarellid ja maalid troopilistest taimedest. Näitusega pakuvad kunstnikud ajalooliste ja uute teoste koosmõjus välja mitmetahulise vaate koloniaalajaloo mõistmiseks ja problematiseerimiseks.
Hollandi paviljon 59. Veneetsia biennaalil
59. Veneetsia biennaalil esindab Hollandit kunstnik Melanie Bonajo. Näitust kureerivad Orlando Maaike Gouwenberg, Geir Haraldseth ja Soraya Pol. Bonajo loob näitusele uue filmi ja teose kõikehõlmava ruumiinstallatsioonina.
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus (KKEK) on vanim kaasaegse kunsti ekspertkeskus Eestis, mis on 1992. aastast tegelenud Eesti kunstnikele ja kunstiväljale võimaluste loomisega ning korraldab Eesti paviljoni Veneetsia biennaalil.
Mondriaani Fond on Hollandi visuaalkunsti ja kultuuripärandi avalik fond. See teeb võimalikuks kunstnike, näitusetegijate, kriitikute, muuseumide ja teiste kunsti ja kultuuripärandi organisatsioonide plaanid, projektid ja programmid. Mondriaani Fond korraldab Hollandi paviljoni Veneetsia biennaalil. Paviljoni rahastatakse rahvusvahelisest eelarvest, mille Mondriaani Fond saab Hollandi Haridus-, Kultuuri- ja Teadusministeeriumist.
Info pressile
Täpsem info Hollandi paviljoni ja Mondriaan Fondi kohta: e.schussler@mondriaanfonds.nl / +31 (0) 6 21 84 27 49 ja e.saunders@mondriaanfonds.nl / +44 (0) 7914 817 795.
Täpsem info Eesti paviljoni ja KKEKi kohta: Kaarin Kivirähk: kaarin@cca.ee / +372 5394 7169 ja Alexia Menikou: am@alexiamenikou.com / +44 (0) 7958 454 111