2023. aasta oli Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse programmis suunatud rahvusvahelisele koostööle, mille väljunditeks olid Sequences XI kunstibiennaal Islandil, A Shade Colder kunstiajakirja väljaandmine, Borderland Poetics võrgustiku eestvedamine, programmi koostamine Eestit külastavatele väliskuraatoritele ja nende kokkuviimine siinsete kunstnike ja kunstiinstitutsioonidega.
Rahvusvahelised projektid
2023. aasta suursündmus Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse programmis oli Sequences XI kunstibiennaal „Ei näe“ Reykjavikis oktoobris ja novembris. Biennaal tõi külastajad Islandi pealinna aasta pimedaimal ajal, et leida kosutust mitmekülgsest kunstiprogrammist, kuhu lisaks näitustele kuulusid performance’id, kontserdid, tuurid ja vestlused. Biennaali tutvustav eelüritus toimus septembris Helsingis koostöös kunstiresidentuuriga HIAP.
Biennaali kajastused jõudsid lisaks Islandi meediale ka Eestisse („Aktuaalne kaamera“, „OP“, Postimees, Eesti Ekspress, Müürileht) ning rahvusvahelisse kunstiajakirjandusse (Artnet News, Artsy, Wallpaper, The Art Newspaper, Artnews, Frieze, Echo Gone Wrong, Guardian jt). „Sequences’e teevad eriliseks sealsed tugevad dialoogid eri põlvkondadest kunstnike, uute teoste ja muuseumi kogudest pärit tööde vahel. Festivali puhul võib muuseumilaenude ja meie seast lahkunud või „outsider“-kunstnike loomingu kaasamisega piiride kompamine tunduda ilmselge, kuid siin mõjub see põnevana ja näitlikustab hästi kuraatorite põhjalikku uurimust,“ kirjutas Elizabeth Fullerton Artnet Newsi artiklis. Biennaalil osales üle 50 kunstniku või kollektiivi, kellest 14 on seotud Eestiga (Aaloe-Ader-Flo-Künnap-Soosalu, Dénes Farkas, Edith Karlson, Elo-Reet Järv, John Grzinich, Kadri Liis Rääk, Kärt Ojavee, Katja Novitskova, Naima Neidre, Uku Sepsivart, Vaim Sarv, Maria Metsalu, Johhan Rosenberg ja Netti Nüganen koos tiimidega) ja mitmed teised meie lähiregoooni riikidega: Läti, Leedu, Soome, Poola, Ukraina. Festivali avamist külastas Eesti kultuuriminister Heidy Purga.
Sequences XI oli Põhja- ja Baltimaade regioone ühendava koostöö üks väljundeid, mille suunal on KKEK töötanud juba mitmeid aastaid. Sama eesmärki edendab KKEKi veetud kolme-aastane võrgustumisprojekt Borderland Poetics, mille raames korraldas sel aastal Ruperti kunstiresidentuur kevadel islandi ja eesti kunstiprofessionaalidele uurimisreisi Vilniusesse ja Kaunasesse. Rahvusvahelise praktikaprogrammi kaudu sai Mikk Lahesalu võimaluse osaleda Sequences biennaali korraldustiimis ning Keidi Jaakson töötada kaks kuud Vilniuses Rupertis.
KKEK annab 2022. aastast välja ingliskeelset kunstiajakirja A Shade Colder, millel ilmus sel aastal kolm numbrit: „Shifting Timelines“ (aprill), „Flesh in Tension“ (juuli) ja „The Shapes of Language“ (november). Ajakirja esitleti Vilniuses, Tallinnas ja Berliinis. Kokku tegid aasta jooksul ajakirjale kaastöid kunstnikud ja kirjutajad Eestist, Leedust, Ukrainast, Poolast, Lätist, Saksamaalt, Soomest ja Islandilt. Septembris osales A Shade Colder esindus Berliini kunstiraamatute messil Miss Read, mille raames ilmus kunstnike kirjutisi koondav kogumik „Reversed Chronicles“. Koos Vilniuses tegutsevate kunstiajakirjadega Echo Gone Wrong ja Artnews.lt on toimetajad Kaarin Kivirähk ja Keiu Krikmann Põhja- ja Baltimaade kunstiajakirju koondava ühenduse eestvedajad.
Aasta jooksul koostas KKEKi tiim programmi ja jagas soovitusi Eesti kunsti kohta üle 50-le väliskuraatorile, -kunstnikule ja -kirjutajale. Eesti Kunstiakadeemiaga koostöös kutsuti Eestisse 59. Veneetsia biennaali peakuraator Cecilia Alemani, kes pidas avaliku loengu ning külastas uurimisreisi raames Tallinna ja Tartu kunstiinstitutsioone ja kunstnike ateljeesid. Cecilia Alemani kureerib Anu Põdra isikunäitust, mis avaneb 3. jaanuaril 2024 Šveitsis Suschi kunstimuuseumis.
WIELSi residentuuris olid sel aastal kunstnikud Laivi Suurväli ja Hedi Jaansoo, 2024. aastaks valiti residentuuri Ruudu Ulas. Märtsis oli WIELSi projektiruumis endise residendi Tanja Muravskaja isikunäitus „Tanja aiad“, kus kunstnik eksponeeris viiest eri seeriast pärit teoseid, mis annavad isikliku ja tundliku kommentaari viimaste aastate sündmustele maailmas.
Jätkus töö 60. Veneetsia biennaali Eesti paviljoniga, koos kunstnik Edith Karlsoniga valiti välja paviljoni ruum, pandi kokku tiim ning algasid teoste produktsioonitööd. Eesti paviljon avatakse aprillis 2024.
Eesti sisesed projektid
2023. aastal toimus tähelepanuväärne tehniline uuendus KKEKi videoarhiivi kättesaadavuse ja turvalisuse osas – algas koostöö Rahvusarhiivi filmiarhiiviga, mis pakub KKEKi videoarhiivile parimaid hoiustamistingimusi javideotöödele lisanähtavust oma andmebaasi Meediateek kaudu. Jätkus kunstialaste audiovisuaalsete kirjete lisamine Eesti Kunsti ja Arhitektuuri Biograafilisse Leksikoni (EKABL) mis on leitavad nii Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse kui Kuraatorite ja Kunstiteadlaste Ühingu kodulehtedelt. Arhiivi suunal tuli kokku 60 päringut Eestist ja välismaalt, peamisteks arhiivi kasutajateks on kunstnikud, kuraatorid ja kunstitudengid. Tänavusest aastast on KKEKi kodulehel avalik ka trükiste arhiivi tabel.
Koos Kunstiasutuste Liidu (KAEL) ja Eesti Kunstnike Liiduga korraldati septembris kunstivaldkonna visioonipäev, kus esinesid teiste seas kultuuriminister Heidy Purga, ERRi kultuurivaldkonna juht Erle Loonurm, Tallinna abilinnapea Kaarel Oja ja mitmed kunstiinstitutsioonide esindajad. KAELa liikmena on KKEK osalenud aktiivselt meediateemalistes aruteludes ja tegelenud kunsti tutvustamisega Eesti meediamajades. KKEK avaldas 2020. ja 2021. aastate kunstinäituste statistika, mida saab lugeda kolmes keeles. Kunstivälja statistiline ülevaade avab kohaliku kunstivälja mõistmiseks olulise kultuuripoliitilise mõõtme, millele tuginedes on võimalik analüüsida Eesti kunstivälja muutuseid ja arenguid.
Sel aastal lõppes Maria Arusoo kuraatoriresidentuur Kumu kunstimuuseumis, mille tulemusel valmisid näitused „Läbi su silmaterade musta kuru“ ja „melanie bonajo. When the body says yes+“. Koostöös EKAga toimusid mitmed kursused tudengitele, et arendada näiteks kunstnikupositsiooni kirjutamise oskust ja koostööd mäluastustega.