Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse 2021. aastat täitsid ettevalmistused Eesti paviljoniks 59. Veneetsia biennaalil, Eesti kunsti arengukava koostamises osalemine, mitmesugused rahvusvahelised projektid ja meediakoostööd. KKEKi osalusel toimusid sel aastal kunstinäitused Tallinna linnaruumis, Tallinna Kunstihoone galeriis, Narva muuseumi kunstigaleriis, Pariisis Goswell Road galeriis ja WIELSi projektiruumis Brüsselis.
Ettevalmistused Eesti paviljoniks Veneetsia biennaalil
Eesti paviljoni näitus avatakse 2022. aasta aprillis Veneetsias, kus Eesti on kutsutud külla Hollandi ajaloolisesse paviljonihoonesse biennaali peaalal Giardinis. 17. novembril 2021 andis Mondriaani Fond paviljoni pidulikult Eestile üle ja Eestit külastas grupp Hollandi kuraatoreid ja kunstikriitikuid.
59. Veneetsia kunstibiennaalil saab Eesti paviljonis näha Kristina Normani ja Bita Razavi näitust „Orhideliirium. Isu külluse järele“ (kuraator Corina L. Apostol), mille lähtepunktiks on Emilie Rosalie Saali akvarellid ja maalid troopilistest taimedest. Näitusega pakuvad kunstnikud ajalooliste ja uute teoste koosmõjus välja mitmetahulise vaate koloniaalajaloo mõistmiseks ja problematiseerimiseks.
Ettevalmistused biennaaliks algasid pärast võitjate väljavalimist 2020. aasta suvel, hetkel on käimas teoste produktsioon ja pidev mõttevahetus KKEKi ja kunstnike-kuraatori tiimi vahel. Veneetsia biennaali Eesti paviljon on Eesti riigi kõige suuremahulisem ja olulisem rahvusvaheline kunstiprojekt, mida alates 1999. aastast korraldab KKEK.
KKEKi ajakirjad ja meediakoostööd
Aasta vältel ilmus KKEKi veebiajakiri iganädalaste sündmuste soovituste ja pikemate lugudega. Valmisid reisikirjad Hollandist, Ukrainast, Islandilt ja Lätist ning jätkus koostöö Soome kunstiajakirjaga Edit. Esimest korda illustreerisid sündmuste soovitusi erinevad kunstnikud: Johanna Mudist, Roven Jõekäär, Tanja Muravskaja, Jarõna Ilo, Kadi Estland, Pamela Samel, Ann Pajuväli, Liina Pääsuke ja Mai Bauvald.
Esimest korda andis KKEK koos Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühinguga avaliku konkursi tulemusel välja kunstikriitiku stipendiumi, mille pälvisid Kaisa Eiche ja Maria Helen Känd. Mõlemad kirjutasid aasta jooksul aktiivselt kunstikriitikat eri väljaannetesse, Maria Helen Känd alustas rubriike „Kunstiamps“ Vikerraadios ja „Kunstiorbiidil“ ajakirjas Edasi.
KKEKi ja Postimehe ühine intervjuuseeria muutus algsest „Kunst sinu ümber“ formaadist uuenenud kontseptsiooniga sarjaks „Elu koos kunstiga“. Mõlema seeria peale kokku astusid Postimehe laupäevalehes sel aastal üles Sigrid Viir, Mari Kurismaa, Laurentsius, Kärt Ojavee, Norman Orro, Sandra Kosorotova, Kai Kaljo, Peeter Talvistu, Ene-Liis Semper, Terje Ojaver, Jüri Ojaver, Anna Kaarma, Ingrid Allik, Marge Monko, Timo Toots, Kris Lemsalu, Mare Olev, Krõõt Juurak, Peeter Laurits, Alice Kask, Raul Oreškin, Kaili Kask, Maria Ader, Kai Lobjakas ja Maria Metsalu. Sügisel algas KKEKi koostöö Kuku raadio hommikuprogrammiga „Ärataja“, kus üle nädala käib mõni „kunstihull“ KKEKi töötaja näituseid soovitamas. KKEK korraldas Eesti ajakirjanikele reisid Brüsselisse ja Amsterdami, millest valmisid ülevaated ajalehtedesse Postimees, Eesti Päevaleht ja Sirp.
2022. aastast hakkab KKEK välja andma uut ingliskeelset kunstiajakirja. Avaliku konkursi tulemusel alustas ajakirja tegevtoimetajana tööd Keiu Krikmann. Ajakirja peatoimetaja on Kaarin Kivirähk ja kolleegiumi moodustab ülejäänud KKEKi tiim.
Välissuhtlus ja uus koostöövõrgustik Borderland Poetics
KKEK koostas sel aastal programmi 37 Eestit külastanud kuraatorile, kriitikule ja kunstnikule, kes tutvusid Tallinna, Tartu ja Narva kunstieluga ning kohtusid kokku ligi 70 erineva kunstniku ja kuraatoriga. Lisaks katsetasime stuudiovisiitide korraldamist digisilla vahendusel, mis tõi 14 kuraatorit kokku vähemalt 12 eri kunstniku või kollektiiviga.
Jätkus koostöö WIELSi kunstikeskuse residentuuriga, kus sel aastal osalesid Eva Mustonen ja Ingel Vaikla. Avatud konkursiga valiti 2022. aastaks Brüsselisse töötama Krista Mölder ja Sandra Kosorotova. Esimest korda korraldas KKEK koos 8 partneriga üle Euroopa Peer-to-Peer mõttevahetuste programmi, kus Eesti kunstnikel oli võimalik kohtuda ja saada tagasisidet Euroopa kolleegidelt. Omakorda andsid tagasisidet rahvusvahelistele kunstnikele kolm Eesti kuraatorit. Peer-to-Peer programmi kunstnikeks valiti avatud konkursil Elo Liiv, Holger Loodus, Maria Metsalu, Laura Põld, Taavi Suisalu, Margit Säde, Diana Tamane ja Kristina Õllek.
NBC programmi raames korraldas KKEK aasta jooksul Soome kuraatorite uurimisreisid Tallinnasse, Kohtla-Nõmmele ja Narva. Eesti kuraatorid külastasid septembris Helsingit. Koostöös Ruperti kunstikeskuse ja Islandi Kunstikeskusega alustasime uut koostöövõrgustikku Borderland Poetics, mille eesmärk on tuua kokku meie piirkonna kaasaegse kunsti väljad praktikaprogrammide ja kuraatorite uurimisreiside kaudu. Selle raames toimus uurimisreis Islandile, millest valmis reportaaž.
Aasta alguses toimus KKEKi osalusel Mare Vindi isikunäitus „Nothing but Time“ Pariisis Goswell Road galeriis (kuraator Francesco Tenaglia), millega kaasnes trükis. Oktoobris avati WIELSi projektiruumis Paul Kuimeti isikunäitus „Sidewalks and Desktops“ ja toimus Kuimeti esimese monograafia esitlus. Detsembris oli WIELSi projektiruumis ka Tõnis Saadoja isikunäitus „September, oktoober, …“.
Kunstipoliitika kujundamises osalemine
KKEK on Kultuuriministeeriumi partner Eesti kultuuripoliitika kujundamisel ja kunstivälja kaardistamisel. KKEK on koos Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskusega üks kunsti valdkonna arengukava koostamise algatajatest. Sel aastal toimusid aruteluringid eri teemadel, kus kaasamõtlejatena osales üle 100 inimese. Arengukava esitletakse avalikkusele jaanuaris 2022.
Näitused ja muud avalikud projektid Eestis
Aasta alguses sündis KKEKi ja Estmak Capitali koostöös avaliku ruumi näituseseeria „Ööpildid“, kus Tallinna kesklinnas asuvale Exploreri majale valmisid digitaalsed teosed kunstnikelt Kristi Kongi, Flo Kasearu ja Norman Orro. Kuna aasta esimeses pooles olid mõnda aega näitusemajad kinni, olid „Ööpiltide“ näitused kohati ainsad avatud näitused Tallinnas. Aasta alguse piirangute kontekstis aitas KKEK korraldada ka kunstnik Camille Laurellile pühendatud Idoine ajakirja erinumbri esitlust, mis toimus Instagram Live’is stuudiovisiidi formaadis.
Suvel kureeris KKEKi kuraator Sten Ojavee koos Siim Preimaniga Tallinna Kunstihoone galeriis näituse „Sada särki seljas“, mis keskendus T-särgile kui kultuurilisele fenomenile. Septembris avati Narva Muuseumi Kunstigaleriis Sten Ojavee kuraatorinäitus „Oma ___ on ihule kõige lähemal“, mis tõi kokku kaasaegse moe ja kunsti. Kuraatorinäituste ja muude avalike projektide eesmärk on mõtestada Eesti kaasaegse kunsti välja ja võimestada kaasaegse kunsti institutsioone.
Arhiiv täienes andmebaasi profiilide, trükiste ja videotega
KKEKis asub kultuuri- ja kunstiajalooliselt oluline arhiiv, mis on spetsialiseerunud Eesti kunstielu sündmuste ja kunstnike tegevuse talletamisele trüki- ja audiovisuaalsete materjalidena. Osa arhiivist moodustab avalik Eesti kunstnike andmebaas, kuhu sel aastal lisandusid järgmiste kunstnike profiilid: Anna-Stina Treumund, Marco Laimre, Erki Kasemets, Sirja-Liisa Eelma, Camille Laurelli, Anna-Mari Liivrand, Kai Kaljo, Kärt Ojavee, Ann Pajuväli, Darja Popolitova, Neeme Külm, Taavi Talve, Margit Säde, Anu Põder. KKEKi trükiste arhiiv täienes Ann Pajuvälja, Johannes Luige, Rein Muuluka, Eve Kase, Paul Kuimeti, Diana Tamane ja Marta Vaariku raamatutega; Narva residentuuri näituste ja Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini osakonna trükistega ja Valiz, Rab-Rab, SMAK ja Frame välja antud teostega. Videoarhiivi lisandusid uued videod Darja Popolitovalt, Varvara & Marilt, Liina Pääsukeselt, Urmas Lüüsilt, Mare Trallalt ja Eve Kaselt. Videote nimekirjaga saab tutvuda siin. KKEKi videoarhiivi kasutati mitmete oluliste näituste ettevalmistuses (Kumu, Tartu Kunstimuuseum). Arhiivi projektijuht Marika Agu andis EKAs intensiivkursuse, et tutvustada tudengitele Eesti videokunsti KKEKi arhiivis.