Tänavune aasta on alanud Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusele tegevusterohkelt. KKEK on kunsti valdkonna arengukava üks algatajaid, hoo on sisse saanud järgmise Veneetsia biennaali Eesti paviljoni ettevalmistused. Lisaks sellele on juba toimunud ja toimumas mitmeid kodu- ja välismaiseid kunstiprojekte.
Kuigi KKEKi töötajad jätkavad tööd distantsilt ning suuremad avalikud sündmused on lükkunud aasta teise poolde, saame jätkata oma põhikirjaliste tegevustega, milleks on muu hulgas Eesti kaasaegse kunsti kohta info kogumine ja jagamine ning koostöö rahvusvaheliste institutsioonidega ja kunstiprofessionaalidega. Sel aastal on KKEKi üks fookus koroonapandeemia põhjustatud olukorra mõju hindamisel kunstiväljale ja lahenduste ja uute tööviiside pakkumisel.
Kunsti valdkonna arengukava koostamine
Koostöös Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskusega alustas KKEK selle aasta alguses Eesti kunsti valdkonna arengukava koostamist. Arengukava koostamine on hoolimata pikaajalisest vajadusest esmakordne ja sündinud valdkonnasisese algatusena, valmides kunstiinstitutsioonide ja vabakutseliste tihedas koostöös. Kava koostamisse kutsutakse panustama teemaplokkidega seotud eksperdid ning need on kaasarääkimiseks avatud kõigile. Avatud arutelud algasid veebruaris ja toimuvad igakuiselt eri teemadel.
Kunstiteadlikkuse kasvatamine ja info jagamine
Koos uue kodulehega alustas 2020. aastal senine kaasaegse kunsti uudiskiri KKEKi ajakirja nime all. Sellest aastast alates visualiseerib ajakirjas ilmuvaid sündmuste soovitusi igal kuul erinev kunstnik. Seni on visuaalseid kommentaare loonud Johanna Mudist, Roven Jõekäär, märtsis jätkab Tanja Muravskaja. Jätkub ajakirja koostöö soome kunstiväljaandega EDIT ning teemakuud: jaanuaris oli teemaks perekond, veebruaris alternatiivsed kunstipinnad, märtsis Eesti naiskunstnikud.
Et kunstnike hääl jõuaks rohkem väljapoole kunsti valdkonda, teeb KKEK koostööd ajalehega Postimees, kus ilmub üle nädala intervjuude sari „Kunst sinu ümber“ ja „Reporteri“ saatega Kanal2-s, mis teeb teleklippe kunstnike stuudiotes.
Esimest korda andis KKEK koostöös Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühinguga välja kunstikriitiku stipendiumi, mille 2021. aasta laureaadid on Kaisa Eiche ja Maria Helen Känd. Ühe stipendiumi suurus on 2000 eurot ja see antakse kahele kriitikule kuueks kuuks (esimene stipendium veebruar-juuli, teine juuli-detsember).
Jätkub töö Eesti kunstnike andmebaasi täiendamisega, kuhu pidevalt lisanduvad uute kunstnike profiilid. Eesmärk on kasvatada nimestik 2021. aasta lõpuks 75 nimeni ning lisaks kunstnikele hakkame sinna järk-järgult lisama kuraatorite profiile. Andmebaasi projektiga liitus 2020. aasta lõpul Brigit Arop, kes koostab kunstnike biograafiad ja hangib visuaalmaterjali.
Jätkame kunstitrükiste kogumist, mis on suuremate raamatukogude (RR, EKAR, TÜR) fookusest väljas ja mis toetavad eesti kunstnike vahendamise ja kunstielu dokumenteerimise eesmärke.
Näituse- ja muud avalikud projektid Eestis
Aasta algas KKEKi linnaruumi näitusega „Ööpildid“ Exploreri ärihoone seinal, mille eesmärk on tuua rohkem kaasaegset kunsti linnaruumi. Alates jaanuarist on Exploreri LED-seintele uued kunstiteosed loonud Kristi Kongi, Flo Kasearu ja Norman Orro, kelle tööd „Musta luige muster“ saab Exploreri maja peal näha 1. aprillini. Koostöö Exploreri maja omaniku Estmak Capitaliga jätkub ka edaspidi – hetkel on välja kuulutatud visioonikonkurss kunstnikele Kanuti aia pargi mänguväljaku kunstilise lahenduse leidmiseks. Tähtaeg kandideerimiseks on 2. mai.
Eelnevatel aastatel alanud KKEKi kunstilooliselt olulise videoarhiivi avamine avalikkusele jätkub koostööprojektidega Eesti Kunstiakadeemia ja Kai kunstikeskusega.
Suvel avaneb KKEKi ja Tallinna Kunstihoone koostöös sündiv näitus „Sada särki seljas“ (tööpealkiri), mida kureerivad Sten Ojavee (KKEK) ja Siim Preiman (Kunstihoone). Näitusel käsitlevad kuraatorid T-särgis avalduvat tänapäeva ühiskonna mitmetahulist probleemide rägastikku. Sügisel on koostöös Narva muuseumi galeriiga plaanis viia Narva kaasaegse moe rändnäitus, mis toimus esimest korda 2018. aastal VI artishoki biennaali nime all Balti jaama ootepaviljonis. Näitus töötab edasi varasemalt üheksa kunstniku ja kaheksa kirjutaja tõstatatud teemadega, toob need avalikku ruumi ja küsib kriitiliselt kuulumise, identiteedi, kultuuriliste eripärade kooseksisteerimise, üksteisega põimunud ajalugude ja keelelise mitmekesisuse kohta Eestis.
Rahvusvahelised projektid ja näitused väljaspool Eestit
Jaanuaris avanes Mare Vindi näitus „Nothing But Time“ Pariisis Goswell Road galeriis, selle kuraator oli Francesco Tenaglia ning näitus valmis koostöös Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusega. Näitusel on väljas läbilõige Mare Vindi graafikast, alates 1970ndatest kuni uue sajandini. Näitusega koos ilmus ingliskeelne kunstnikuraamat. Välisnäitustest on 2021. aasta lõpus plaanis Paul Kuimeti isikunäitus Wielsi kunstikeskuse projektiruumis Brüsselis.
Jätkub koostöö WIELSi kunstiresidentuuriga, suvel planeerime uue avaliku konkursi välja kuulutamist. Sel aastal töötavad Brüsselis Eva Mustonen ja Ingel Vaikla.
Kuna reisimine ja seega ka väliskülaliste toomine Eestisse on hetkel raskendatud, oleme välja töötamas uutel alustel toimivat rahvusvaheliste visiitide programmi koostöös teiste regiooni ekspertinstitutsioonidega.
Käib töö Eesti paviljoni loomiseks 59. Veneetsia biennaalil, mis avatakse 2022. aasta aprillis Hollandi ajaloolises paviljonihoones Giardinis. 59. Veneetsia kunstibiennaalil saab Eesti paviljonis näha Kristina Normani ja Bita Razavi näitust „Orhideliirium. Isu külluse järele“ (kuraator Corina L. Apostol), mille lähtepunktiks on Emilie Rosalie Saali akvarellid ja maalid troopilistest taimedest. Näitusega pakuvad kunstnikud ajalooliste ja uute teoste koosmõjus välja mitmetahulise vaate koloniaalajaloo mõistmiseks ja problematiseerimiseks. Veneetsia biennaali Eesti paviljon on Eesti riigi kõige suuremahulisem ja olulisem rahvusvaheline kunstiprojekt, mida alates 1999. aastast korraldab KKEK.
KKEKi tegemistel saab jooksvalt silma peal hoida kodulehel cca.ee, Facebookis ja Instagramis ning tellides iganädalaselt ilmuvat KKEKi ajakirja.
