Veneetsia biennaali rahvuspaviljonide komissarid, kuraatorid ja kunstnikud väljendavad ühiselt oma vastuseisu Venemaa osalemisele biennaalil avaliku kirjaga.
Avaliku kirja koostamise algatas Eesti paviljon koostöös Läti, Leedu ja Soome paviljonidega. Kirjale kirjutasid alla Eesti paviljon (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus), Merike Estna, Natalia Sielewicz (2026. aasta Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindavad kunstnik ja kuraator), Eesti paviljon 2027. aasta arhitektuuribiennaalil (Kultuuriministeerium), Leedu paviljon (Leedu Rahvuslik Kunstimuuseum), Lolita Jablonskienė (Leedu paviljoni komissar), Eglė Budvytytė, Louise O’Kelly (2026. aasta Veneetsia kunstibiennaalil Leedut esindavad kunstnik ja kuraator), Leedu paviljon 2027. aasta arhitektuuribiennaalil (Riiklik Arhitektuuriinstituut), Läti paviljon (Läti Kaasaegse Kunsti Keskus), Solvita Krese (Läti paviljoni komissar), Inga Lace, Adomas Narkevicius, Mārīte Mastiņa Pēterkopa, Rolands Pēterkops, Bruno Birmanis (2026. aasta Veneetsia kunstibiennaalil Lätit esindavad kuraatorid ja kunstnikud), Soome paviljon (Frame Contemporary Art Finland), Soome paviljon 2027. aasta arhitektuuribiennaalil (Archinfo), Horvaatia paviljon (Kultuuri- ja meediaministeerium, komissar), Agnieszka Pindera, Poola paviljoni komissar (Zachęta – National Gallery of Art), Bogna Burska, Ewa Chomicka, Daniel Kotowski, Jolanta Woszczenko (2026. aasta Veneetsia kunstibiennaalil Poolat esindavad kunstnik ja kuraator), Jakub Jansa, Selmeci Kocka Jusko, Peter Sit (2026. aasta Veneetsia kunstibiennaalil Tšehhi ja Slovakkia vabariike esindavad kunstnikud ja kuraator), Prantsusmaa Paviljon (Institut français, komissar).
Avalik kiri saadeti Itaalia kultuuriminister Alessandro Giulile, Veneetsia biennaali president Pietrangelo Buttafuocole, biennaali nõukogu liikmetele, auditikomiteele ja peasekretärile.
Avalik kiri täies mahus:
Allakirjutanud, 61. Veneetsia kunstibiennaali rahvuspaviljonide komissarid, kuraatorid ja kunstnikud, väljendavad ühiselt oma vastuseisu Venemaa osalemisele biennaalil.
Venemaa osalemise vastu allkirjastati avaldus juba 2022. aastal. 2026. aastaks ei ole olukord muutunud. Venemaa jätkab miljonite süütute Ukraina inimeste vastu suunatud jõhkrat vägivalda ning ründab Ukraina iseseisvust, suveräänsust ja rahvusvaheliselt tunnustatud territoriaalset terviklikkust . Me ei saa vaikida, seistes silmitsi Venemaa sissetungiga vabasse Ukrainasse.
Otsus lubada Venemaal Veneetsia kunstibiennaalil osaleda õõnestab rahvusvahelisi püüdlusi Venemaa isoleerimiseks vastusena riigi jätkuvale agressioonisõjale Ukraina vastu. Euroopa Liit on leppinud kokku igasuguse ametliku kultuuri-, haridus- ja teadusalase koostöö peatamises Venemaa riiklike institutsioonidega. Itaalia riigi asutatud ja rahastatud institutsioonina lasub Veneetsia kunstibiennaalil moraalne vastutus neid põhimõtteid järgida.
Kutsume Veneetsia kunstibiennaali korraldajaid üles keelama Venemaa osalemine biennaalil. Venemaa rahvuspaviljon esindab ametlikult riiki, mis jätkab täiemahulist sõda Ukrainas ning ilmutab avalikku agressiivsust naaberriikide suhtes, eirates ja pilgates demokraatlikke väärtusi. Erinevalt saatkonnast ei ole Venemaa paviljonil diplomaatilist puutumatust. Riikide osalemise korda reguleerivate dokumentide kohaselt on vaidluste puhul lõplik otsustusõigus biennaalil. Sellest tulenevalt on nii biennaali korraldajatel kui ka Itaalia valitsusel õigus riigi osalemist keelata, kuna siin tõstatatud küsimused ei ole üksnes eetilised, vaid ka õiguslikud ja paratamatult poliitilised.
Kunst on alati seisnud vastu pimedusele ja kurjusele ning peaks püsima ruumina, kus räägitakse keerulistest küsimustest ja probleemidest ning kus igaühel on võimalus jagada oma arvamust ja maailmavaadet, et kujundada paremat ja kaasavamat olevikku ning sillutada teed helgemale tulevikule. Just seetõttu on Venemaa ametlik esindatus Veneetsia kunstibiennaalil praegusel süngel ajal mõeldamatu ja vastuvõetamatu.
Rohkem infot:
Kaarin Kivirähk, Eesti paviljoni asekomissar
kaarin@cca.ee