Järgmine KKEKi ajakiri koos sündmuste soovitustega ilmub 11. jaanuaril 2021. Seniks panime kokku nimekirja kunstinäitustest, mida võiks kindlasti vahepeal külastada!

NÄITUS

Uus ajutine kunstiruum Tallinna vanalinnas
Tallinna vanalinnas avaneb 21. detsembril ajutine kunstiruum 1. märtsi galerii. Näituseprogrammi juhatab sisse Art Nõukase ekraanisäästja „isolation is the simplest method of modifying the internal processing of humans“. Kaks kuud endise moebutiigi Fashion House ruumides tegutsev platvorm on mõtteline jätk 2013. aasta kevadel kõrvalolevas Saarineni majas tegutsenud 1. mai galeriile. Eelkäijaga seobki uut näitusepinda asukoht, ajutisus ning sulgemistähtpäevalt laenatud nimi. Kunstiruumi tööd korraldavad Madli Ehasalu ja Siim Preiman ning selle programmi iseloomustab nomaadlikkus, protsessipõhisus, ajutisus, taktikalised meediapraktikad ning vastandlikud mõistepaarid.

„Murtud sümmeetriad“ kutsuvad Kumus avastama osakestefüüsikat
Kuni 21. veebruarini on Kumus avatud näitus „Murtud sümmeetriad“, mis toob vaataja ette kunstnike tõlgendused osakestefüüsika keerulisest ja põnevast valdkonnast. Kõik eksponeeritud teosed on alguse saanud kunstnike residentuurides Euroopa Tuumauuringute Keskuses (CERNis). Loe juurde Maria Arusoo ja Sten Ojavee intervjuud näituse koordinaatori Kati Ilvesega sarjast „Kunst sinu ümber“. 

Alan Proosa ja Tiit Pääsuke Tartu Kunstimuuseumis
Tartu Kunstimuuseumis on jaanuari lõpuni avatud Alan Proosa fotodest, videotest ja tekstidest koosnev „Armastuse, õitsengu, hurma ja kaduviku lood“. Näitusel saab aimu Proosa isiklikest kogemustest Kagu-Aasias ja sealse transsooliste naiste, kathoei’de kogukonnast. Tiit Pääsukese näitus „Nostalgiata“ toob publikuni tuntud maalikunstniku teosed alates 1960ndatest kuni tänaseni. Soovitame lugeda ka Maria Arusoo intervjuud Pääsukesega sarjast „Kunst sinu ümber“!

„Varblane peos“ Tallinna Kunstihoone galeriis
Tallinna Kunstihoone galeriis on 17. jaanuarini Kaido Ole ja Benjamin Badocki näitus „Varblane peos“. Levinud stereotüüpe võimendades kujutavad kahe kunstniku teosed elu idüllilises ideaalmaailmas. Kuraator on Siim Preiman. Näituse pealkiri laenatud ütlusest „Parem varblane peos kui tuvi katusel“, mis lühidalt tähendab, et ole õnnelik selle vähese üle, mis päriselt oma, mitte ära himusta seda, mis kätte ei ulatu.

Olesja Katšanovskaja-Münd Tallinna Linnagaleriis
„Hetkes olemise jäljed“ on Olesja Katšanovskaja-Mündi isikunäitus, kus kunstnik küsib kunstnik, kuidas võiksime oma tunnete, mõtete ja tegudega muuta paigalseisu- ja kammitsetusetunnet. Olesja paigutab naisekeha ja naiste kogemused vaadeldavate küsimuste keskmesse, uurides ühtlasi feministlikust vaatepunktist jälgi, mida keha tekitab. Näitus on avatud 17. jaanuarini ning kuraator on Corina Apostol.

Erki Kasemetsa maailm Draakoni galeriis
9. jaanuarini on Draakoni galeriis Erki Kasemetsa näitus „Karl Marx loomariigis“, kus kunstnik teeb koostööd Reet Ohnaga. Näitus „Karl Marx loomariigis” on kui matk lapsepõlve. Seitsmendas klassis võitis Kasemets lauamängude konkursi, mille tulemusel trükiti tema loodud lauamängu tuhandeid eksemplare. Loomamängu tegemise ajendiks olid käepärased vahendid — kodus leidunud arvukad loomafotodega raamatud. Neid sageli sirvides sööbisid sealt mõnedki nähtud pildid süvamällu ning need pildid on ka selle näituse keskmeks.

Mall Parise „Lõpmatus“ Hobusepea galeriis
Hobusepea galeriis on 11. jaanuarini avatud tänavuse Konrad Mäe preemia laureaadi Mall Parise näitus „Lõpmatus“. Tallinna Kunstihoone kuraator Tamara Luuk on iseloomustanud Parist kui vaikset ja järjekindlat kohalolijat, kes loojana on vankumatu ja erakordselt hõrk. Parise looming on kantud minimalistlike maalide seriaalsusest, mille kujundi korduvus on nii hulluksajav kui ka nüansirikkas pulseerimises silma hellitav.

Maret Olveti graafika Vabaduse galeriis
Vabaduse galeriis on 28. detsembrini avatud sel aastal meie hulgast lahkunud pika karjääriga kunstniku Maret Olveti „Metsamüüt ja müstiline sõõr“. Kunstniku loomingus mängivad suurt rolli värvid ja geomeetrilised kujundid, tema vormikeel on alati püüelnud selguse, vabaduse ja puhtuse poole, kus kõik elemendid ja nende omavahelised suhted on hästi läbi mõeldud, koordineeritud ja organiseeritud. Ene Asu-Õunas on tabavalt kunstniku loomingut võrrelnud luulega, mis on läbi puhastumise saavutanud täiuse ja täpsuse, kuid kuhu on jäänud motiivi või mõtet kandev visuaalne sümbol.

„Heade mõtete kodu“ Kogo galeriis
Koroonakriis sundis paljusid meist veetma nädalaid koduseinte vahel. Väike ja isoleeritud ruum muutus 24/7 reaalsuseks, omaette minimaailmaks. Suletus ängistas ning sellest pääses välja vaid arvutiekraani või oma fantaasia jõul. Kuraator Rael Artel on näitusele kutsunud kunstnikud Art Allmägi, Eike Epliku, Edith Karlsoni, Anna Mari Liivrandi ja Johannes Luige, kes on mõtestanud oma isolatsioonikogemust. 

Sirja-Liisa Eelma Hop galeriis
Hop galeriis on 12. jaanuarini üleval Sirja-Liisa Eelma „Postkaart viies pildis“. See on sissevaade kunstniku tööprotsessi raamistavatesse meeleoludesse ja tähelepanekutesse maaliseeria „Kirjutada oma/sinu nime” loomise inkubatsioonifaasis. Päevikumärkmetele tuginev jutustus jälgib Prantsusmaal residentuuris viibiva kunstniku igapäeva. Minategelase jalutuskäigud erinevates keskkondades näivad olevat tema peamine viis valmistamaks end ette maalide teostamise aktiks.

Krista Mölder Temnikova&Kasela galeriis
Krista Mölderi senist loomingut on läbinud katse kujutada võimalikkust, proovides erinevate võtetega kaotada fotodelt selgekujulisi objekte ja tähendusi, midagi, mis on esiplaanil ja millest fotod on (või millest nad lausa räägivad). 24. jaanuarini saab Temnikova&Kasela galeriis näha Mölderi uut loomingut näitusel „Sa olid lind“. 

Suvilate näitus avatud veel 10. jaanuarini
Veel on viimane võimalus külastada näitust „Suvila. Puhkamine ja arhitektuur Eestis 20. sajandil“ Eesti Arhitektuurimuuseumis, mis annab suurepärase ülevaate Eesti rikkalikust nõukogudeaegsest puhke- ja suvilaarhitektuuri pärandist — hoonetest, mis muutsid puhkamise 20. sajandil suurele osale inimestest kättesaadavaks. Loe juurde ka arvustust näitusega kaasnenud kataloogist KKEKi ajakirjast!

Kadri Mälgu ehted ja Eesti disaini uus püsinäitus ETDMis
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis saab 10. jaanuarini näha legendaarse ehtekunstniku Kadri Mälgu näitust „Buldog“. Näituse pealkiri viitab võrdlusele Mälgu loominguga, mis võib olla sarnaselt buldogile kangekaelne, ent rahulike aristokraatlike maneeridega, melanhoolne, humoorikas, rahulik ja mõtlik, samas ka metsik ja ootamatu. Äsja avanes ka uus Eesti disaini püsiekspositsioon „Sissejuhatus Eesti disaini“. 

Noored kunstnikud Haapsalu Linnagaleriis
Karola Ainsari ja Karl-Christoph Rebase näitus „Hommikune kaste koduvõtmetel“ Haapsalu Linnagaleriis räägib argisusest, isiklikust ruumist ja kodutundest. Ainsari maalid ja fotod kutsuvad isiklikku ruumi, Rebane näitab videosid ja (moe)installatsioone. Näitus on avatud 3. jaanuarini. 

Eesti kunstnike ühisnäitus Võrus
Kuni 24. jaanuarini on Vana-Võromaa kultuurikoja galeriis avatud Eesti kunstnike ühisnäitus „Paus“. Aasta lõpp on aeg, kus vaatame tagasi ja meenutame kõike tehtut, kogetut ning soovime ja planeerime tulevat. Kas paus kannab? Nii küsivad ligi 50 Eesti kunstnikku, kes osalevad Vana-Võromaa Kultuurkoja galerii korraldataval näitusel. Näituse kuraatorid on Stella Mõttus ja Jana Huul, 50 kunstniku seast leiab väga eriilmelisi kunstnikke, alates klassikutest kuni noorte tegijateni.

„Apokalüptilised maastikud“ ja degenereerunud kunst Pärnus
Pärnu Linnagaleriis on 16. jaanuarini Anonymous Bohi ja Devil Girli näitus „Apokalüptilised maastikud“. Eksponeerides elusolendit kui ühiskonna ja looduse minivormi, läbi väliste maskide ja kaitsekihtide, otsib ekspositsioon välja nii inimhinge sisemised ihad ja kired, kui ka meie kõigi kollektiivse kehandi varjatud hallid tsoonid. Näitus „Degenereerunud kunst“ Kunstnike majas heidab pilgu Pärnu kaasaegsele kunstile — muuhulgas saab näha saab täiesti mõistmatuid abstraktseid töid, kus on näha, et kunstnik isegi joonistada ei oska. Külaliskunstnikuna astub grupinäitusel üles Marko Mäetamm. Ühtlasi tähistab näitus termini „degenereerunud kunst“ sajandat aastapäeva. Kuraatorid on Marian Kivila ja Jan Leo Grau. 22. detsembril avaneb Kunstnike Majas Vano Allsalu isikunäitus „Kaose kord“, mis esitab läbilõike viimasel kümnendil loodud akrüülmaalidest. Tegemist on meie kunstiväljale juba 1990ndatel sisenenud tunnustatud maalikunstniku esimese isikunäitusega Pärnus.