Eestis tehti 2019. aastal ligi 2 miljonit näitusekülastust

2019. aastal korraldati kunstinäituseid üle kogu Eesti: kokku 23-s erinevas linnas, alevis või külas. Statistikasse on kogutud 82 näituseasutuse info, mis asuvad Haapsalus, Jüris, Jõhvis,  Karepal, Keila-Joal, Kuressaares, Kärdlas, Narvas, Paides, Pärnus, Põltsamaal, Rakveres, Raplas, Tallinnas, Tartus, Türil, Valgas, Vana-Kasepääl, Varnjas, Vaskjalas, Viinistul, Viljandis, Võrus.

Võrreldes 2018. aastaga on statistikas kajastunud näitusemajadest tegevuse lõpetanud Brivibas galerii Valgas. Juurde on tulnud kaks suurt näituseasutust: Fotografiska Telliskivi Loomelinnakus ja Kai Kunstikeskus Noblessneri kvartalis. Fotografiska avamisnäitus jõudis ka 2019. aasta kümne enimkülastatud näituse hulka. Viljandis alustas tegevust Rüki galerii.

2019. aastal toimus kokku 966 kunstinäitust, mis on mõnevõrra rohkem kui 2018. aastal. Peaaegu pooled neist toimusid Tallinnas (417 näitust, 39 näitusemaja), teisel kohal oli Tartu (151 näitust, 8 näitusemaja) ja kolmandal kohal Kuressaare, kus toimus kokku 63 näitust (5 näitusemaja).

Näitustel osalenud kunstnikud

2019. aastal toimunud 966-st näitusest osales vähemalt 206-l väliskunstnik(ud) või -kuraator(id). Välisosalusega näitustest umbes pooled (102) toimusid Tallinnas, ülejäänud (104) mujal Eestis. Kümnes kõige rohkem külastatud näitusemajas jagunesid isikunäitused nais- ja meeskunstnike arvestuses naiste kasuks. Siin mängib rolli Eesti Kunstimuuseumi juubeliaasta, mille puhul pühendati programm teadlikult naiskunstnike näitustele. Nii toimus Kumus 2019. aastal kokku kümne naiskunstniku ja kuue meeskunstniku isikunäitus (nende seas ka duo- ja trionäitused). Tartu Kunstimuuseumis toimusid ainult naiskunstnike isikunäitused. Meeskunstnike isikunäituste ülekaal oli Eesti Arhitektuurimuuseumis, Uue Kunsti Muuseumis ja Kadrioru kunstimuuseumis.

Kõige rohkemate külastustega näitused

Statistikasse kogutud numbrid annavad hea ülevaate Eestis toimuvate kunstinäituse koguarvust ja nende jaotumisest Eesti kaardil. Külastuste numbrid on aga teataval määral spekulatiivsed ja võivad reaalsuses erineda  sellest, kuidas kajastuvad praeguses esituses. See tuleneb asjaolust, et väga paljudel näituseasutustel ei ole võimalust näitusekülastajate lugemiseks. Suuremates näituseasutustes on korraga avatud mitu näitust, aga kõikide külastajate arvestamisel on loetud kokku eraldiseisvate näituste külastuste arv. Sellest tulenevalt oleme esitanud näitusemajade aastased numbrid külastuste, mitte näitusekülastajate kogusummana.

Kokku tehti 2019. aastal vähemalt 1 921 415 näitusekülastust, millest 72% jaotus kümne enim külastatuma näituse vahel. Kõige rohkem on külastatud Eesti Kunstimuuseumi püsinäituseid, aga esikümnes on ka moe- ja popkultuuriga seotud näitused, nagu „Tommy Cash ja Rick Owens. Süütud ja neetud“ ja „Sots art ja mood. Kontseptuaalsed rõivad Ida-Euroopast“. Kõige rohkem on külastusi Eesti Kunstimuuseumi suurimatel filiaalidel (Kumu, Kadriorg, Niguliste).

Statistika kogumisest ja meetodist

KKEK on jõudumööda kogunud statistikat alates 2016. aastast, mis oli ühtlasi esimene kord kui püüdsime võimalikult paljude professionaalse kunsti eksponeerimisega tegelevate näitusemajade näitusetegevust koondada ja analüüsida. Algselt kasvas statistika kogumine välja soovist kaardistada soolist tasakaalu Eesti kunstiväljal. Edasistel aastatel on statistika järk-järgult kasvanud laiahaardelisemaks, lugedes kokku ka välisosalusega näituseid ja publikunumbreid.

Statistika kogumise meetodiks on olnud eelnevalt avaliku informatsiooni (näitusemaja koduleht, Facebook jm) alusel koostatud kronoloogiline näituste loetelu, mis on enamasti saadetud igale näitusemajale ülevaatamiseks ja täiendamiseks.

„Näitusemajaks“ oleme lugenud asutusi, mille põhitegevus või üks põhitegevustest on professionaalse kunsti eksponeerimine (muuseumid, galeriid, showroom’id, artist-run-space’id, kunstiresidentuuride näitusepaigad). Näitusemajadeks ei ole loetud kohvikuid, restorane jm (söögi)kohti ning ühiskondlikke ruume (koolid, raamatukogud, hotellid jt), kus kunsti aeg-ajalt eksponeeritakse. Samuti ei ole käsitletud eraldiseisvaid kunstikogusid (näiteks Eesti Pank jt). Käsitletud on vaid kunstinäituseid.

Statistika kogumine ja analüüsi arendamine on KKEKi tegevuses oluline prioriteet, sest kunstivälja kohta puuduvad hetkel statistilised andmed, mis oleks valdkonna arengu kaardistamiseks vajalik tööriist. Kunstivälja statistiline ülevaade avab kohaliku kunstivälja mõistmiseks olulise kultuuripoliitilise mõõtme, millele tuginedes on võimalik analüüsida Eesti kunstivälja muutuseid ja arenguid. KKEKi üks eesmärke on järgmistel aastatel panustada statistikakogumise metoodika ja kogumispõhimõtete arendamisesse.

EAS Logo