Eesti näituste statistika 2020. aastal
2020. aastal korraldati kunstinäituseid üle kogu Eesti: kokku 21-s erinevas linnas, alevis või külas. Statistikasse on kogutud 95 näituseasutuse info, mis asuvad Tallinnas, Tartus, Pärnus, Haapsalus, Jõhvis, Jüris, Kärdla, Kuressaares, Narvas, Paides, Põltsamaal, Rakveres, Raplas, Türil, Valgas, Vaskjalas, Viinistul, Viljandis, Varnjas, Võrus ja Vana-Kasepääl.
2020. aastal toimus kokku 807 kunstinäitust, mis on vähem kui 2019. aastal (967 näitust). Umbes pooled neist toimusid Tallinnas (382 näitust, 48 näitusemaja), teisel kohal oli Tartu (140 näitust, 13 näitusemaja) ja kolmandal kohal Pärnu, kus toimus kokku 52 näitust (5 näitusemaja). 2020. aastal toimunud 807-st näitusest osales vähemalt 128-l väliskunstnik(ud) või -kuraator(id).
Muutused külastatavuses
2020. aastat jääb kõige enam kummitama märtsis pandeemiaks kujunenud ulatuslik COVID-19 levik, mille tõttu jäid kogu aastat iseloomustama avalikus ruumis liikumise ja ürituste korraldamise piirangud ning eritingimused. Pandeemia kulg, rahvusvahelised ja siseriiklikud liikumispiiranud jätsid silmapaistva jälje Eesti kunstiasutuste külastatavusele. Näitusekülastustuste koguarv langes esimesel koroonapandeemia aastal 2019. aastaga koguni 46%. Kui 2019. aastal tehti Eestis kokku 1 921 415 näitusekülastust, siis 2020. aastal langes see 1 028 883 külastuseni. Eriti rängalt andis see tunda suuremates institutsioonides, kelle külastajate koguarvust moodustab ilmselt suure osa väliskülastajate hulk. 10st kõige külastatavamast institutsioonist Eestis kannatas protsentuaalselt kõige enam Eesti kunstimuuseumi filiaalid Niguliste muuseum ning Kadrioru kunstimuuseum, mille külastuste arv langes vastavalt 86% (kokku -177 335) külastust) ja 82% (kokku -169 327 külastust). Tartu lõikes kannatas 2019. aasta võrdluses kõige enam Eesti Rahva Muuseum, Tartmus ja Tartu Kunstimaja, kelle külastuste arv langes vastavalt: ERM (langus 65%, -77 803 külastust), Tartmus (langus 35%, – 12 786 külastust) ja Tartu Kunstimaja (langus 21%, -7326 külastust).
Pandeemiast tingitud langus ei kajastu aga kõikide enim külastatud institutsioonide statistikas. Kõige suurema statistilise kasvu tegi kümne kõige külastatavama asutuse lõikes teist aastat tegutsev Fotografiska, mille külastuste arv kasvas võrreldes 2019. aastaga koguni 64%, mis tähendab külastuste arvu tõusu 77 803 külastuse võrra. Samuti võib statistikas näha tõusu Eesti Arhitektuurimuuseumi (44% tõus, +16 698 külastust) ja Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi (16% tõus, +3819 külastust) külastatavuses.
Kõige külastatumad näitused on endiselt suurte näitustemajade püsiekspositsioonid, mille põhjusena võib eeldada kogu aasta vältavat lahtiolekut. Esimesel kolmel kohal kõige külastatumate näituste hulgas on Kumu kunstimuuseumi püsiekspositsioonid. Ajutistest näitustest olid 2020. aastal kõige suurema külastusarvuga fotograaf Sebastiao Salgado näitus „Kuld“ Fotografiskas, teisel kohal maalikunstnik Ado Vabbe isikunäitus „Wunderbar“ Kumu kunstimuuseumis ning kolmandal kohal Kumu kunstimuuseumi väisanud rändnäitus „Egiptuse hiilgus. Niiluse oru kunst“. Kümme kõige enam külastatud näitust kokku (785 862 külastust) moodustab 2020. aasta kogukülastatavuse arvust 76%.
Keeleline kättesaadavus
2020. ja 2021. aasta statistika puhul on statistikas tähelepanu pööratud näituste keelelisele kättesaadavusele. Sellest selgub, et 10 kõige külastatavama näituseasutuse lõikes on keeleliselt kõige kättesaadavamad näitused Tallinna Kunstihoone ja selle galeriid ning Tartmus. Mõlema institutsiooni kõik (vastavalt 16 ja 11) näitused ja nende saatematerjalid on esitatud eesti, inglise ja vene keeles. Teiste näituseasutuste puhul on keeleline kättesaadavus madalam, kõige suuremate külastajanumbritega asutuste puhul on näituse materjalid tõlgitud peamiselt inglise keelde. Kumu kunstimuuseumi puhul on näitused kättesaadavad eesti ja inglise keeles (v.a. püsiekspositsioon „Varamu. Eesti kunsti klassika 18. sajandi algusest Teise maailmasõja lõpuni“, mis on osaliselt tõlitud ka saksa ja vene keelde). Fotografiska, Eesti Rahva Muuseumi ja Tartu Kunstimaja programm on läbivalt eesti ja inglise keeles; Arhitektuurimuuseumi ning Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi programm eesti ning inglise, ja osaliselt ka vene keeles. Kõige suuremate vaatajanumbritega näituseasutustest välja jäävate institsioonide seas paistab silma Kondase keskuse programm, mis on läbivalt kättesaadav eesti, inglise, soome ja vene keeles.
Statistika kogumisest ja meetodist
Statistikasse kogutud numbrid annavad hea ülevaate Eestis toimuvate kunstinäituse koguarvust ja nende jaotumisest Eesti kaardil. Külastuste numbrid on aga teataval määral spekulatiivsed. See tuleneb asjaolust, et väga paljudel näituseasutustel ei ole võimalust näitusekülastajate lugemiseks. Suuremates näituseasutustes on korraga avatud mitu näitust ning arvestatakse külastajate koguarvu, mitte ei loeta eraldi iga avatud näituse külastajaid. Sellest tulenevalt oleme esitanud näitusemajade aastased numbrid külastuste, mitte näitusekülastajate kogusummana.
KKEK on jõudumööda kogunud statistikat alates 2016. aastast, mis oli ühtlasi esimene kord kui püüdsime võimalikult paljude professionaalse kunsti eksponeerimisega tegelevate näitusemajade näitusetegevust koondada ja analüüsida. Algselt kasvas statistika kogumine välja soovist kaardistada soolist tasakaalu Eesti kunstiväljal. Edasistel aastatel on statistika järk-järgult kasvanud laiahaardelisemaks, lugedes kokku ka välisosalusega näituseid ja publikunumbreid.Kunstivälja statistiline ülevaade avab kohaliku kunstivälja mõistmiseks olulise kultuuripoliitilise mõõtme, millele tuginedes on võimalik analüüsida Eesti kunstivälja muutuseid ja arenguid.
