Näitus „The Baltic Times“ keskendus kolme Balti riigi kaasaegsele kunstile, et tuua esile erakordseid kunstnikke, kellest mitmed olid kunstivälistel põhjustel varju jäänud. Ida-Euroopa moodustas mõnes mõttes halli tsooni ida ja lääne vahel, mida puudutavaid eelarvamusi püüdis „The Baltic Times“ ümber lükata. Samas polnud näituse eesmärk kultuurigeograafiline esindamine, vaid kohtumispaiga loomine kunstnikele, kuraatoritele ja kriitikutele, kes jagavad sarnaseid kogemusi.
Pärast Nõukogude Liidu lagunemist toimusid Ida-Euroopa riikide ühiskondades suured muutused, mis puudutasid ka kunstnike positsiooni ja kunsti mõistmist üldiselt. Noored kunstnikud hakkasid lääne ideid peegeldama, rikastades neid uue, isikliku nägemusega, mis paljastas uusi ja varasemast erinevaid pingeid ja konflikte, hirme ja lootusi. Selle tulemusena oli näituse kuraatorite sõnul tekkinud ergas, peaaegu eufooriline kunstielu. Näituse nimi tulenes Balti riikides ilmuva ingliskeelse nädalalehe nimest, mis tundus ühtaegu mitmekihiline ja tuttavlik.
13. aprillil 2001 toimus Zagrebis näitusega seoses sümpoosion, kus esinesid Tihomir Milovac, Branka Stipancic, Helena Demakova, Sirje Helme, Anders Kreuger ja Annemarie Türk.