KKEKi ajakiri alustab uut hooaega äreval ajal. Kui suvel tundus veel, et eriolukorra piirangud on jäänud seljataha ja tüütumat vestlusteemat kui koroona ei paistnud olevat, siis nüüdseks paistab haiguse mõju Eestis kasvavat ning isegi Lätti reisimine võib muutuda vaid unistuseks. (Vahemärkusena soovitan lugeda KKEKi ajakirja suvelõpu erilugu 2. Riia biennaalist.)
Piirangud mõjutavad ilmselt kõigi kunstivaldkonnas tegutsejate tööd. Kas on üldse võimalik korraldada rahvusvahelisi näituseid, kutsuda Eestisse väliskülalisi või külastada ise välismaa kunstisündmuseid? Või kui jätta rahvusvahelisus kõrvale, siis mida üldse oodata algavalt kunstisügiselt, kui iga hetk võib tulla taas teade, et kultuuriasutused peavad uksed kinni panema ja kunstnikud sulguma oma ateljeedesse, ilma mingi teadmiseta, millal nad üldse oma teoseid uuesti eksponeerida saavad?
Sellisel teadmatuse hetkel on hea mõelda, et vähemalt ei saa pandeemia takistada tekstide levikut ning ligipääsu meediale ja raamatutele. Nii saab üsna suure kindlusega välja kuulutada KKEKi ajakirja uue hooaja ja meie septembrikuu teema, milleks on kunstiraamatud. Selle ajendiks on eelmisel nädalal avanenud näitus „Paberi tõmme. Trükised KKEKi arhiivist“ (jääb avatuks 20. septembrini) Hulda kohvikus ja Lugemiku raamatupoes Vabaduse väljakul, kus kuraator Marika Agu on kokku toonud põnevamad leiud Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse arhiivist.
Trükitud sõna on tõmmanud kunstnikke, kuraatoreid ja kirjutajaid erinevatel aegadel ning ka nüüd, koroonakevadel oli raamat üks väheseid kultuurivorme, mis oma täies hiilguses justkui alles jäi. Nii on ka näitus Lugemikus omamoodi austusavaldus arvukatele isekirjastatud materjalidele, näitusebuklettidele, kunstnikuraamatutele ja teistele šedöövritele, mis on eri aegadel leidnud tee KKEKi arhiivi.
Septembri ajakirjanumbri suur lugu toob järgmisel nädalal kokku Eesti kunstiraamatukogude esindajad, kes arutlevad raamatukogude rolli üle kaasajal. Alustab uus igakuine rubriik „Raamatuklubi“, mis valmib koostöös Lugemiku kirjastus-raamatupoega ja tutvustab uusimaid kunsti- ja teooriaraamatuid. Jätkub „Kunst sinu ümber“ rubriik Postimehes, mis toimib väikestviisi KKEKi ajakirja nädalalõpulisana. Sügishooaja avas legendaarne kuraator Eha Komissarov, kes on pikalt elanud ja töötanud ajal, mis piirid olid suletud. Kui ta võrdles seda aega praeguse koroonakriisiga, jäi Eha rahulikuks ja soovitas pigem mõelda sellele kui paratamatusele, millest siiski võib välja kasvada midagi uut ja huvitavat. Tõnis Vindi raamatukogu oli nõukogude ajal üks kohti, mis tõi eesti kunsti raudse eesriide tagant ja idamaadest värsket mõtet. Raamatukogu oli üks vastupanuvõitluse vorm, mille abil kujundati uut eesti kultuuri. Nii on huvitav mõelda, millest võiks nüüd piiride sulgudes saada see miski, mis ei lase inspiratsioonil ja teotahtel kaduda ning aitaks mõttel ärkvel püsida? Ja seda me nüüd otsima hakkamegi.
Veel samas ajakirjanumbris:
