Arhiivikuller. SKATKA „Pilve riik“ (2014) | Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus

KKEKi ajakirja igal kolmapäeval ilmuv eriprojekt „Arhiivikuller“ tutvustab lugejatele videoteoseid arhiivist. KKEKi videoarhiivi kuulub üle 500 teose erinevatelt autoritelt. Vanim dateeritud teos pärineb aastast 1988, uusim aastast 2020. Videoarhiivi nimekirjaga saab tutvuda siin.

Videoteos on veebis vaadatav nädala jooksul, tekst jääb lugemiseks ka edaspidiseks.

SKATKA „Pilve riik“ (2014, 05 min 54 s)

Videoteos „Pilve riik“ kujutab e-utoopiat, kus laululavale on tõmmatud videote vaatamiseks ekraan ja kõiki protsesse juhib salapärane „patsiga poiss“, soolalamp arvutilauale asetatud.

Kui videot esimest korda 2014. aastal Hobusepea galeriis näidati, küsisid autorid: „Mida tähendab rahvuslik enesemääramine ajal, mil on põhjust uskuda, et laulmise läbi võidetud osalusdemokraatia on taandatud õigusele valida järgmine „Su nägu kõlab tuttavalt“ saate võitja?“ Aastal 2020 võiksime siit edasi küsida: „Mida tähendab rahvuslik identiteet nüüd, kui piirid on kinni, ilma töölepinguta välismaalased võidakse varsti koju saata ja ainuke keskkond, kus tulevikus laulupidudega jätkata, näib asuvat Zoomis?“

Videoteost sai vaadata vahemikus 29.04 – 5.05.2020.

Teoses „Pilve riik“ rulluvad lahti erinevad eestlaseks olemisega seotud märgid: lipud, laulukaar, tuntud meloodiad, meelelahutuskultuur TV3 saate „Su nägu kõlab tuttavalt“ näitel, Toomas-Hendrik Ilves, legend laulvast revolutsioonist ja muidugi e-riik. Video autorid Mikk Madisson ja Rainar Aasrand meenutavad, et kui nad SKATKAga alustasid, huvitaski neid e-riigi juures ühe aspektina just viis, kuidas seda kasutatakse Eesti imagoloome projektina.

Nüüd, kuus aastat hiljem eriolukorras videot vaadates tekivad muidugi veel teisedki seosed. „Aastal 2014 ei näinud me kindlasti ette trollide võidukäiku,“ meenutavad kunstnikud. „Sel hetkel oli küll tunda rahulolematust ja vaenulikkust võõra osas, aga siis võis veel naiivselt loota, et negatiivsed kommentaarid olid ise osa hääbuvast äärealade hirmust. Koroonaviiruse levikule järgnenud eriolukord ja sellest võimendunud karmi käega valitsemise joovastus on toonud välja riiklike digitaalsete süsteemide kasutamise uusi külgi ja sellega seonduvaid ohtusid.“ Kas võib olla, et avalike ürituste keelamise ja rahva võõraste bakterite eest kaitsmise tähe all ehitab rahvusliku populismi tont EKRE tegelikult praegu oma unistuste pilveriiki ja tõotatud maad, kus piirid on kinni ja järelvalve siinsete elanike üle üha ulatuslikum?

Mis on saanud teoste „Pilve riik“ (2014) ja „Okasriigike“ (2016) loojast, kunstnikeduost SKATKAst tänaseks? Kunstnikud vastavad: „Hetkel võib SKATKA liikmete igapäevane tegevus näida isegi omaenese haleda varjuna: nii Mikk kui Rainar töötavad hetkel digitaalse tehnoloogia valdkonnas.“

*Eelmistel nädalatel „Arhiivikulleris“*:
Anu Juurak „Matsalu projekt I“ (2002)
Jass Kaselaan ja Raul Viitung „Harilik Eesti sigakass“ (2007)
Eléonore de Montesquiou „Women of Cerbère“ (2015)
Netti Nüganen „i’m rules“ (2017)
Kiwa „Gräffiti patrull“ (1998)