Kristina Norman. After-War. Eesti paviljon 53. Veneetsia biennaalil, 2009.

53. rahvusvahelisel Veneetsia kunstibiennaalil esindas Eestit kunstnik Kristina Norman projektiga „After-War“ (07.06 – 22.11.2009), Eesti ekspositsiooni kuraator oli Marco Laimre.

2007. aasta aprillis teisaldas Eesti Vabariigi valitsus Tallinna kesklinnast seal alates 1947. aastast paiknenud suures isamaasõjas (teine maailmasõda) langenud nõukogude sõduritele pühendatud monumendi. Pronkssõduri ametlik nimetus oli Tallinna Vabastajate Monument ja enamus eestikeelsest elanikkonnast pidas seda nõukogude okupatsiooni sümboliks. Monument taaspüstitati endisest asukohast 2,5 kilomeetri kaugusel asuvale Sõjaväekalmistule. Endisele kohale istutati madalhaljastust ja lilli, nagu ei oleks seal kunagi mingit monumenti olnudki. See Eesti valitsuse poolt läbi viidud psühho-geograafiline nihe kutsus esile venekeelse elanikkonna protesti ja kaks päeva kestnud massirahutused Tallinna tänavatel. Kristina Norman tegeleb mälukogukonna mõiste abil sündmuste kirjeldamise ja analüüsiga ning ettepanekuga järgnevaks kultuuriliseks praktikaks. Teose pealkiri „After-War“ viitab olukorrale, kus sõda on küll läbi, aga konflikt kestab edasi.

53. rahvusvahelise Veneetsia kunstibiennaali Eesti paviljoni ekspositsiooni autor Kristina Norman kuulub nullnullindatel kunstiskeenele astunute põlvkonda. Ta tegeleb poliitilise, provokatiivse, dokumentaalse ja uurimusliku kunstiga. Normani looming on ülimalt kontekstikeskne, see sünnib suhestumisel teda ümbritseva keskkonnaga. „After-War“ on terviklik videotest, fotodest ja objektidest koosnev installatiivne keskkond, mis avaldub viie erineva ruumisituatsioonina. Teos baseerub juhtumil, millega seotud sündmusi tuleb pidada taasiseseisvumisjärgse Eesti ühiskonna üheks enim traumaatiliseks ja enim avalikke diskussioone tekitanuks.

Kristina Norman: „Minu kunstipraktika on läbipõimunud dokumentalistikaga ja videokaamera on minu jaoks võõrandamatu tööriist. Tehes dokumentaalfilme, kogun samal ajal ka kunstiprojektide jaoks vajalikku informatsiooni ja materjali ning vastupidi. Installatsioon „After-War“ on omamoodi sotsiokultuuriline uurimustöö ja eksperiment, mille käigus kaardistan ja lahkan „monumendijuhtumit“. Selle juures paeluvad mind väärtuste loomemehhanismide teema ja sakraalse ning profaanse problemaatika. Samuti huvitab mind mälu ja ajaloo vahekord rahvusliku ja riikliku identiteedi konstrueerimisel.“

Ekspositsiooniga kaasnes kunstniku poolt illustreeritud tekstikogumik. Raamatus käsitlevad monumendikonflikti ja projekti „After-War“ filosoof ning Kesk-Euroopa ülikooli rahvusvaheliste suhete õppejõud Aleksander Astrov, kultuuriteoreetik Airi Triisberg, arhitektuuriteoreetik Andres Kurg, kuraator Marco Laimre ja kunstnik Kristina Norman.

Kristina Norman on sündinud Tallinnas 1979. aastal, kus elab ja töötab praegugi. Ta on õppinud Eesti Kunstiakadeemias ja töötanud kunstiõpetajana, hetkel on Normanil valmimas täispikk dokumentaalfilm Eesti Vabadussõja monumendi autoritest. Alates 2006. aastast osaleb rahvusvahelistel näitustel ja festivalidel: 2006. aastal esindas Eestit Modern Art Oxford galeriiprogrammis „Arrivals>Art from the New Europe“ dokumentaalfilmiga „Pribaldid“; 2007. aastal esines Tallinna Noorte Kunstnike Biennaalil eksperimentaalse dokumentaalfilmiga „Monoliit“, 2008. aastal osales 5. Berliini kaasaegse kunsti biennaalil pseudodokumentaaliga „Geniaalsuse väli“.

Marco Laimre on sündinud 1968. aastal. Alates 1994. aastast on ta tegutsenud kunstniku ja kuraatorina. 2005. aastast töötab Eesti Kunstiakadeemias fotograafia professorina, alates 2006. aastast kuulub Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi nõukogusse.

Näituse tiim
Kunstnik Kristina Norman
Kuraator Marco Laimre
Komissar Johannes Saar (KKEK)
Asekomissar Elin Kard (KKEK)
Näituse tiim Art Allmägi, Andres Amos, Andris Brinkmanis, Edith Karlson, Jass Kaselaan, Raul Keller, Meelis Muhu, Jaak Soans, Taivo Timmusk, Reimo Võsa-Tangsoo

Näituseprojekt valiti välja avalikul konkursil. Valiku tegi žürii koosseisus Mika Hannula, Sirje Helme, Anders Härm, Lars Bang Larsen, Kai Lobjakas, Reet Mark, Marko Mäetamm, Johannes Saar ja Helene Tedre.

EAS Logo