Emilie Rosalie Saal "Michelia Campaca", ca 1910, uustrükk 1995

59. Veneetsia kunstibiennaalil saab Eesti paviljonis näha Kristina Normani ja Bita Razavi näitust „Orhideliirium. Isu külluse järele“ (kuraator Corina L. Apostol), mille lähtepunktiks on Emilie Rosalie Saali (1871-1954) akvarellid ja maalid troopilistest taimedest. Näitusega pakuvad kunstnikud ajalooliste ja uute teoste koosmõjus välja mitmetahulise vaate koloniaalajaloo mõistmiseks ja problematiseerimiseks.

Näituse idee algpunktiks on umbes 300 pilti 20. sajandi alguses tegutsenud ja tänaseks unustatud Eesti kunstnikult Emilie Rosalie Saalilt, kes maalis troopilisi taimi Hollandile kuulunud Ida-India saartel, kus elas ja reisis koos abikaasa Andres Saaliga aastatel 1899 – 1920. Saali isikust ja tema loost lähtuvalt loovad näitusele uued teosed kunstnikud Kristina Norman ja Bita Razavi, kes oma teostega esitavad hetkel maailmas ja Eestis olulisi küsimusi poliitika, ühiskonna, kultuuri, soo, rahvusidentiteedi ja globaalsete protsesside teemadel. Projekt peegeldab omavahel põimunud ajalugude, „võitjate“ ja „kaotajate“ suhteid ning nende mõistmise keerukust ja mitmetahulisust.

Bita Razavi, Kristina Norman ja Corina Apostol

Kristina Norman (1979) on Tallinnas elav kunstnik ja dokumentaalfilmide režissöör, kes oma teostes uurib rahvusidentiteedi, ühiskondliku mälu ja avaliku ruumi kokkupuutealasid. Tema seni viimane Eestis esitletud teos on poeetiline dokumentaal-performance „Kergem kui naine“ (2019). Normanile on see teine kord Veneetsia biennaalil osaleda, 2009. aastal esindas ta Eestit sooloprojektiga „Järelsõda“.

Bita Razavi (1983) on Iraani juurtega kunstnik, kes jagab oma elu Helsingi linna- ja Eesti maakodu vahel. Tema looming keskendub igapäevasituatsioonide jälgimisele, mille põhjal teeb laiemaid järeldusi ümbritseva kultuuri ja ühiskonna kohta. Oma viimases projektis „Balti remondimuuseum“ (2019) on ta uurinud eestlaste remonditegemise praktikaid.

Emilie Rosalie Saal (1871 – 1954) oli Tartus sündinud kunstnik, kes õppis tsaariaegses Peterburis kunsti ja reisis koos oma abikaasa Andres Saaliga toonastel Ida-India saartel. Selle aja jooksul valmisid sajad akvarellid ja maalid troopilistest taimedest ja viljadest. Tema töid hindasid kõrgelt teiste seas näiteks Hollandi Kuningliku botaanikaaia teadlased, 1926. aastal oli Saali teoste näitus Los Angelese Ajaloo, Teaduse ja Kunsti muuseumis.

Corina Apostol (1984) on Tallinna Kunstihoone kuraator, kes on varasemalt töötanud pikemalt Bukarestis ja New Yorgis rahvusvaheliste projektidega, mille fookus on olnud peamiselt sotsiaalselt aktiivsel kunstil. Näiteks on Apostol raamatu „Making Another World Possible“ (Routledge, 2019) üks toimetajaid ja rahvusvahelise kunstifestivali „Shelter“ kuraator. 16. juulil avaneb Kunstihoone galeriis Corina Apostoli kureeritud näitus Alina Bliumise ja Tanja Muravskaja loominguga.

59. Veneetsia biennaali Eesti paviljoni konkursi žürii moodustasid Berliini näitusemaja SAVVY Contemporary kunstiline juht Antonia Alampi, Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo, Chicago kunstiinstituudi moodsa ja kaasaegse kunsti kuraator Hendrik Folkerts, Berliini kunstikeskuse KW juhataja Krist Gruijthuijsen, KKEKi nõukogu esindaja Sirje Helme, 2015. aastal Eestit Veneetsia biennaalil esindanud Jaanus Samma ja Kultuuriministeeriumi esindaja Maria-Kristiina Soomre.

Kavand Eesti paviljoniks 59. Veneetsia biennaalil, kavandi autor: b210 arhitektid
EAS Logo