Katja Novitskova. Kui sa vaid näeksid, mida ma su silmadega olen näinud. Eesti paviljon 57. Veneetsia biennaalil, 2017. Foto: Anu Vahtra

57. Veneetsia biennaalil Eesti paviljonis sai näha kunstnik Katja Novitskova ja kuraator Kati Ilves näitust „Kui sa vaid näeksid, mida ma su silmadega olen näinud“ (13.05 – 26.11.2017). Väljapanek mõtestas kaasaja digikultuuri, vaadates sellele tagasi ulmelisest tulevikunägemusest, mil maailma niisugusena, nagu seda tunneme, ei ole enam olemas.

Veneetsias Accademia silla juures Palazzo Malipieros avanes külastajatele ruum, mis sarnanes rohkem ulmefilmi võttepaiga kui näitusesaaliga. Näitusekülastaja ees rullus lahti maailm täis elavaid masinaid, sünteetilisse materjali vangistatud mustreid ning piltskulptuure geneetiliselt muundatud eluvormidest. Näitus toimib ajakapslina – sünteetilise vaigu sees paiknevad tänapäeva visuaalsete artefaktide fossiilid, mida uuritakse alles kauges tulevikus, mil maailma niisugusena, nagu seda tunneme, ei ole enam olemas.

„Kui sa vaid näeksid, mida ma su silmadega olen näinud,“ ütleb humanoidrobot Roy Batty oma silmade autorile ulmefilmis „Blade Runner“ (rež Ridley Scott, 1982). Tehnoloogia on avardanud inimese nägemisvälja ja andnud selle võime kõigile teistelegi. Lisaks sellele, mida vaatab inimene, on olemas visuaalsed mustrid, mis pärinevad suuresti neid mustreid töötlevate ja „vaatavate“ masinate ja algoritmide omavahelisest suhtlusest, millest vaid osa jõuab inimsilmani. Just need „nägevad masinad“ kogevad maailma tihti meie eest esimesena: näiteks kosmosesond Dawn, mis lendas oma missiooni käigus kääbusplaneet Cereseni, või süvamere uurimisrobot, mis filmis ja kohtus inimestele tundmatute eluvormidega. Maailm on täis mitteinimolendite musttuhandeid kohtumisi, mis navigeerivad, kasutades eri andurisüsteeme ja nägemisviise.

Näitusega kaasnes Ott Metusala kujundatud kataloog, kuhu kirjutasid esseed Kati Ilves, Nora Khan, Jaak Tomberg, Toke Lykkeberg ja Venus Lau.

Näitust sai näha 23.02 – 10.06.2018 Kumu kunstimuuseumis.

Katja Novitskova on Eesti päritolu kunstnik, kes töötab Amsterdamis ja Berliinis. Tema teosed on äratanud rohkesti rahvusvahelist tähelepanu – need on jõudnud näiteks New Yorgi MoMA-sse (2015) või Berliini biennaalile (2016). Tema 2010. aastal alustatud projekt „Post-internet Survival Guide“ oli üks esimesi populaarses post-internet-stiilis kunstiteoseid. Novitskova looming paikneb visuaalkultuuri ja ulme ristpunktides, tuues selgelt välja, kuidas sci-fi-fantaasiatest on nüüdseks saanud igapäevane tegelikkus. Selle asemel, et kommenteerida vaadeldavat hetke, muudab kunstnik need andmete visuaalsed kehastused kõikehõlmavaks keskkonnaks, mis kujutab võimalikku tulevikumaailma.

Kati Ilves on Eesti publikule tuntud eeskätt Kumu kunstimuuseumi kaasaegse kunsti kuraatorina. Ta on kureerinud mitmeid viimaste aastate mõjukamaid näitusi Eestis: Merike Estna isikunäitus „Sinine laguun“ ja rahvusvaheline maalinäitus „Mina kui maal“ (koos Estnaga, 2014) Kumu kaasaegse kunsti galeriis. Tema hiljutiste näituste hulgas on Neeme Külma, Krista Möldri ja Taavi Talve loomingul põhinev „Arhiivi ja arhitektuuri vahel“, aga ka vene-leedu kunstniku Vladimir Tarasovi soololoomingu käsitlemine Kumu helikunstile keskenduvate praktikate programmis.

Näituse tiim
Kunstnik Katja Novitskova
Kuraator Kati Ilves
Komissar Maria Arusoo (KKEK)
Graafiline disainer Ott Metusala
Installitiim Tõnu Narro, Mihkel Lember
Projekti assistent Kaarin Kivirähk (KKEK)
Veneetsia poolne projektijuht Tomas Ewald
Kunstniku assistendid Isabel da Costa, Leon Eisenbermann, Kristina Õllek

Projekt valiti välja avatud konkursil, valiku langetas žürii koosseeisus Rael Artel, Maria Arusoo, Sebastian Cichocki, Ekow Eshun, Sirje Helme, Martha Kirszenbaum, Kaido Ole, Ingrid Ruudi, Maria-Kristiina Soomre.

EAS Logo
Toeta meid